Enne kui midagi tähtsat ette võeti, pöördusid roomlased jumalate poole, et nende arvamust teada saada. Nii toimiti ikka, kui näit. kavatseti sõda alata, mõnd templit ehitada või midagi muud ette võtta. Preestrid püüdsid jumalate arvamust teada saada, jälgides välgulöömist ja müristamist, pühade kanade nokkimist, lindude laulu, eriti aga ohvrilooma sisekonda. Jumalate auks korraldati pidusid. Neist oli tähtsaim see, mis korraldati Jupiteri auks. Siis korraldati suurepärane ohvripidu ja muretseti rahvale meelepäraste lõbustuste eest. Suures tsirkuses võis näha võiduajamist, mida rahvas vaatas suure huvi ja põnevusega. Siiski ilusaimaks ja meeldivaimaks peoks oli Saturnuse pidu, mis korraldati detsembrikuu kadunud "kuldse aja" mälestuseks. Seda aega nimetasid roomlased "kuldseks ajaks" Mainitud pidudel söödi rikkalikult, tantsiti ja mängiti. Valitses üldine rõõm. Roomlaste eluolust: Rooma ühiskond oli eelkõige linnaühiskond linnad olid majandus-,
kui püha paastukuu langeb suvele. Seker-bayram: kolmepäevane pidustus, mis märgib paastuaja lõppu Selle pidustuse ajal käivad lapsed majast majja ja küsivad maiustusi. Moslemid vahetavad õnnitluskaarte, pidutsevad ja käivad üksteisel külas. Pangad ja kontorid on kõik kolm päeva kinni. Kurban-bayram: ohvripidu Pühad, tähtpäevad Ohvripeo aineks on pühakirja lugu sellest, kuidas Aabram oli valmis oma poja Iisaku jumalale ohverdama. See on nii vaimulikus kui ka ilmalikus mõttes aasta kõige tähtsam püha, mis kestab neli päeva, aga paljud pangad ja äriettevõtted suletakse kogu nädalaks. Reisipiletid ja kohad kuurordites tuleb nendeks päevadeks hulk aega ette tellida. 1
esemeid ja eriti tähtsatel juhtudel inimesi. Loodusjõude austati pühades hiites, küngastel, järvede, jõgede ning allikate ääres. Pühadeks puudeks olid eriti tammed ja pärnad. Muinasaja lõpul oli igal külal või külade rühmal püha hiis, kus käidi palvetamas üksikult ja kus toimusid ka suurüritused tarkadejuhtimisel. Tähtsamatel puhkudel: põllutööde alguses ja lõpus, enne sõjaretkele minekut, olid need väga suurejoonelised ja pidulikud. Ühise ohverdamisega kaasnes ka ohvripidu. Pühapaikades otsiti karja -ja viljasaagiõnne ning loodeti abi haiguste vastu. Ainult ravieesmärgil võis murda hiiepuude oksi, lehti ning võtta mulda nende alt. Hiieallika vett tarvitati silma- ja nahahaiguste raviks. Vilja- ja karjakasvatuse muutumisega põhilisteks elatusharudeks hakkasid looma-, linnu- ja kalakujutisi asendama geomeetrilised kujundid. Ehted ja tarbeesemed ilustati ringikeste, ristide ja kolmnurkadega, mis pidid kujutama päikest, kuud ja teisi loodusjõude
määratletud) 4) Paastumine (sawn?) päikesetõusut loojanguni tuli hoiduda nt: söögist, seksuaalvahekorrast, kuid see ei kehti reisides, rasedate, raukade ega laste puhul. Islamimaailmas valitseb kuukalender. Ranadaan 5) Palverännak (hajj) 12. kuul, seotud Abrahamiga (pojad) Hagar ja Ismael kõrbes janust ismail kõi jalaga vastu maad, kuhu tekkis allikas. Üle maailma tulevad moslemid sinna kohale ja jäljendavad seda. Ohvripidu Abraham pidi poja ohverdama (lammas) Mõned üksikud sunniitide voolud on lisanud ka 6. Tugisamba: 6) Dsihad tuntud kui püha sõda 11.sajandil haditite koguja pani kogumikku väikse dzihadi relvastatud vastuhakk ja suure dzihadi võitlus iseendaga. Tänapäeval kaheldakse selle audentsuses. Suf ism Sufism(araabia k tasawwuf) müstiline suund. Esimene sufism askeetluse vormis. Suf (araabia k vill) Kanti villa. Praktiseerija on sufi
annaabi.ee 
