Eesti varajane ballett ja ooper
valas A. Haava. Vastses variandis, kus muusika säilitas esialgse kuju, muutus varasem
klassitsistlikus laadis antiikdraama eestlaste muistset vabadusvõitlust kajastada püüdvaks teoseks.
Seejuures tekkis paratamatu vastuolu muusika ja kirjandusliku materjali vahel, mis ongi teose
põhilisi puudusi.
SISU: Eestlaste maale tungib rüütlite vaenuvägi. Üks mõõgavendadest tahab naida Lembitu tütart
Ainot, kes sellest ettepanekust otsustavalt ära ütleb. Lembitu malevlased kogunevad hiide
ohvripeole. Algab lahing, mis lõpeb eestlaste kaotusega. Veelkord püüab Rüütel Ainot sundida, ent
viimane otsustab ennem langeda iseenda käe läbi kui saada vaenlase orjaks.
Eesti algupärases ooperiloomingus püüdis sõna kaasa rääkida ka K. A. Hermann oma
"lauleldusega" "Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvas" (1907)."Laulelduse" libreto, mille
autoriks on helilooja ise, on äärmiselt nõrga sisemise seosega. Sündmustikku, mis hargneb kord
annaabi.ee 
