EESTLASTE MATMISKOMMETE TEKE JA MUINASUSUND
matmispaikadest pühadeks hiiteks, mis olid üldised ohverdamise, ennustamise ja riituste
toimetamise paigad.Üldiselt oli kultus tõenäoliselt perekeskne ja praktilise iseloomuga,
kutselisi preestreid ja keerukat mütoloogiat polnud. Loomismüütidest võib jälgi leida
5
rahvalauludest. Oletatavasti uskusid meie esivanemad, et maailm tekkis hiigellinnu munast
ning keerles ümber ilmasamba ümber, mille külge oli põhjanaelaga kinnitatud taevalaotus.
Tähtsal kohal oli ohverdamine. Ohvipaikadeks olid hiied, üksikud puud (tamm, pärn),
allikad, kivid, mäed, järved, ning jõed. Ohverdamine toimus peamiselt pühade ajal ja
tähtsamate tööde eel ja järel. Kõige sobivam nädalapäev ohverdamiseks oli neljapäev.
Ohverdati kariloomadelt ja põllult saadud saaki ja vahel ka loomi. Üksikud teated on inimeste
(vangistatud vaenlaste) ohverdamisest. Ohvrikivid paiknesid asustuse lähedal, vahel koguni
talu õues või aias
annaabi.ee 
