Keltide muistne kultuur ja usund. Kordamisküsimused
pealt; teised arvavad, et druiid võttis ise osa kõigist rituaalidest. Inglise uurija Piggott
leiab, et pole võimalik, et druiidid seisid ohverdustalituse ajal kusagil mujal ning
mõtisklesid filosoofia üle see on idealiseeritud pilt.
53 eKr Caesari järgi ohverdasid keldid inimesi, kuna usuvad, et lahnigus oma elu
säilitamiseks tuleb ohverdada sama arv teisi inimesi. Ohrvitalitusi juhatasid druiidid,
ilma nendeta ohverdusi ei tehtud. Mõned hõimud ohverasid inimesi vitstünnide sees
põletades. Strabon räägib, et ohvreid toodi ka nooltega tappes või läbi torgates või
suurel riidal inimesi ja kariloomi põletades. Vabariigi ajast enam inimohvrite kohta
teateid pole.
Ohverdus võis olla seotud majanduslike põhjustega, mitte läbinisti religioosne rituaal
ohverdati kurjategijaid. Iiri tekstides pole üldse kirjas, et ohverdamine oleks olnud
argipäevane asi see toimus vaid äärmise ohu korral
annaabi.ee 
