Kiirguse mõju tervisele
Kogu
kehale mõjub nn. ekvivalentdoos. Doosi ühik on siivert (Sv). Keskmine aastane kiiritusdoos
on umbes 2,5.. .4 millisiivertit (0,004 siivertit).
Doosikiirus
Doosikiirus väljendab, kui suure kiiritusdoosi saab inimene teatud ajaühikus. Ühikuks on
kiiritusdoos/aeg, näiteks siivertit/tunnis (Sv/h). Praktikas kasutatakse ühikuid
millisüvertit/tunnis (mSv/h) ja mikrosiivertit-tunnis (µSv/h).
Risk
10 millisiivertine (0,01 siivertit) aasta keskmine doos põhjustab kehtiva ohutusmudeli järgi
tehtud arvutuste kohaselt ühe vähkkasvajasse haigestumise 1000 inimese kohta. Teiste
sõnadega: 10 millisiivertise kiiritusdoosi poolt põhjustatava vähi tõenäosus on 0,001.
Teaduslikult kindlamalt saab midagi ohtlikkuse kohta väita umbes 200...500 mSv suumsest
kogu keha doosist alates. Kasvajariski suurenemist sellise kiiritusdoosi puhul tõestavad
näiteks Jaapani aatomipommitamise üle elanute uuringud.