rahuliku suvaveekihi ehk hupolimnioni. · Tuua valja maismaa ning veekogude temperatuurikontras: olulisimad pohjused-vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt, suurem auramine(suurem varjatud aurumissooojus) vesi on suurema erisoojusega, soojuse kandumine sugavamale, sooja ja kulma vee segunemine./// maapind soojeneb ja jahtub kiiremini, vaiksem aurumine, soojus ei kandu sugavamale, segunemist ei toimu, vaike erisoojus · Vorrelda merelise ning mandrilise kliimaga alade ohutemperatuuri oopevaseid muutusi- merelise kliimaga aladel on temperatuuri koikumine palju vaiksem kui mandrilisel alal. See kehtib nii ööpaevaseid muutusi silmas pidades kui ka aastaajati, suve ja talve temp erinevus on vaga suur. Merelise kliima ala temp maximum ja miinimumi vahel on vaid 2 kraadi north head, washingtoni naites , kuid texases nt minimum 22 ja max 32 kraadi. · Isotermi moiste, vorrelda maismaa ja merede kohal ohutemperatuuri isotermide kaike pohjapoolkeral juulis ja jaanuaris-
soojusvoogusid, muutes üht või enamat nendest protsessidest. Passiivse paikeseenergia rakendamine kodus Passiivse paikeseenergia rakendamine kodus sõltub kodu asukohast ja projektist. • Parima tulemuse saavutab juhul, kui kodu on projekteeritud või ehitatud hoonena, mille puhul on mõeldud paikeseenergia maksimaalsele ärakasutamisele talvel ja ülekuumenemise vältimisele suvel. • Loomuliku ventilatsiooni kaudu on võimalik ohutemperatuuri hoones alandada, kasutades niisuguseid meetodeid nagu loomulik ohuliikumine, ohutemperatuuri erinevus või korstnaefekt. • Kuuma kuiva õhku võib jahutada ja niisutada väikeste üksteisest eemal asuvate purskkaevudega. • Elutoad võiks planeerida maja lõuna- või laanepoolsele küljele, et talvist vahest paikesekiirgust võimalikult rohkem ära kasutada. • Uste ja akende oige asukoht võimaldab majas loomuliku ventilatsiooni toimimist maja
L.C. Cole (1958): okosfäär James Lovelock & Lynn Margulis (1979): Gaia hüpotees: biosfäär kui terviklik moistusega organism Maa atmosfaari koostis- 78% lämmastik, 21% hapnik, 0,93% argoon, 0,040% co2, 0,03% muu Ohurohk,selle mootmine ja vertikaalne gradient- rohk, mida avaldab ohk kogu atmosfäärisamba ulatuses pinnaühikule, moodetakse baromeetriga, keskmine temperatuuri langus ühe ühe kilomeetri kohta on 6,4 celsiust mida nim vertik.grad. Maa atmosfaari kihid ja nende seos ohutemperatuuri muutustega- troposfäär(temp langeb ühtlaselt), tropopause(temp püsib), stratosfäär(temp hakkab korguse kasvades järk-järgult tousma), stratopaus(temp püsib), mesosfäär(temp pidev langemine korguse kasvades kuni -80), mesopaus(temp püsib), termosfäär(temp hakkab korguse kasvades järsult tousma) Osoonikiht ja osooni tihedus selles- asub stratosfääris 15-55km, konts. Hapniku molekul O3, toimib maapinda kaitsva kattena neelates päikesekiirguse spektrist peaaegu kogu UVkiirguse
Tegijapoiss 2010 Ohuniiskuse kondenseerumine on sagedane nahtus suveohtutel paikese loojumisel, mil rohi muutub niiskeks. Kui kastepunkti arvutuslikult leida tahetakse siis antud temperatuuril teadaolev osarõhk paigutatakse Magnuse valemisse e. olemasolev veeauru osarõhk loetakse küllastuvaks. Magnuse valemist "tagurpidi" leitav temperatuur td ongi ligikaudu kastepunkti temperatuur. td = (243.33(log e 0.7858) )/(8.4508 log e) Kastepunkti (temperatuuri) defitsiit. Vahe tegeliku ohutemperatuuri ja kastepunkti temperatuuri vahel. Küllastusvajak ehk küllastusdefitsiit Antud temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu ja õhus tegelikult oleva veeauru osarõhu vahe d = E e, kasutatakse harva. Niiskusvajak ehk niiskusdefitsiit g/cm3. Vahe küllastava absoluutse niiskuse ja tegeliku absoluutse niiskuse vahel. Kasutatakse harva. Magnuse valemi kaudu saab leida küllastava veeauru rõhu. Veeauru osarõhud leitakse psühromeetriliste valemite järgi.
annaabi.ee 
