Sissejuhatus Nõrkus ehk turvaauk on kaitstava objekti suvaline nõrk koht, mille kaudu saab realiseeruda objekti varasid ähvardav oht. Mõned standardmääratlused eristavad turvaauku ja nõrkust, mõned ei tee vahet ohul ja nõrkusel. Sageli analüüsitakse nõrkusi puuduvate turvamehhanismide terminites. Nõrkused suurendavad riski, sest nad ,,lubavad" ohul kahjustada objekti. Infastruktuuri nõrkused Kaitstava objekti ebasoodne asukoht Reeglina suurendab mitmesuguste ohtude realiseerumistõenäosust, aga ka lisada spetsiifilisi keskkonnaohte. Primitiivne või amortiseerunud infrastruktuur Ei paku adekvaatset kaitset stiihiliste ohtude ega füüsiliste rünnete eest ning ei võimalda Realiseerida mitmeid organisatsioonilisi ja infotehnilisi turvameetmeid, näiteks sissepääsu reguleerimisega seotuid.
võttis vastutuse relvastatud võitlust pooldav põrandaalune organisatsioon. Terroriakt põhjustas ühe inimese surma ja tekitas teisele väga raskeid vigastusi. Seetõttu oli alguses alust karta ohtu avalikule korrale, kuid mõne aja pärast võis siiski eeldada selle ohu kadumist. c) Tunnistajate mõjutamise oht ja süüdistatavate kokkumängu oht Käesolevas asjas tehtud mitmed kohtuotsused rajanesid tunnistajate mõjutamise ohul Poitiers' süüdistuskoda viitas isegi hirmutamiskampaaniale ja süüdistatavate võimalikul kokkumängul; need ei esitanud siiski mingeid üksikasju ... Kohtu arvates oli algusest peale oht, et tunnistajaid võidakse mõjutada. See oht pikkamööda küll vähenes, kui ei kadunud täielikult. d) Kaebaja põgenemise oht Kaebaja vastas, et tal oli võimalik esitada piisavad tagatised kohtusse ilmumiseks: ta oli hea mainega kaupluseomanik, kellel puudusid varasemad õigusrikkumised.
õigustada meedia aruandekohustuslikuks pidamist, ja et tõhus aruandekohustus pole tingimata põhivabadusega vastuolus. Mõned kohustused on täiesti vabatahtlikud, mõned kokkuleppelised ja ülejäänute täitmist nõuab seadus. Et aruandlus aset leiaks, peab meedia tegevusele järgnema reaktsioon ja meedia peab seda kuulda võtma. Aruandekohustuse 2 alternatiivset mudelit: 1. Kohustus mudel (rõhuasetus on võimalikul kahjul ja ohul üksikisikule või ühiskonnale, mille meediaväljaanne võib tekitada nt oht moraalile või avalikule korrale) 2. Aruandmise mudel (rõhutab arutelu, läbirääkimisi, vabatahtlikkust, dialoogi kui parimaid vahendeid erimeelsuste ületamiseks, mis kerkivad esile meedia ja meediakriitikute vahel või meedia ja meedia poolt puudutatute vahel; aurandmise vahendid on peamiselt verbaalselt,
annaabi.ee 
