kovalentne side ühiste elektronpaaride abil aatomite vahele moodustuv side. iooniline side side, mis on moodustunud erinevate laengutega ioonide vahel. lihtaine on aine milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. liitaine on aine, milles on kahe või enama elemendi aatomid. oksiid on aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. hape aine, mille vesilahuses on liigselt vesinikioone. alus ehk hüdroksiid, aine, mille koostisesse kuuluvad OHioonid. sool aine, mis koosneb happejäägist ja metalliioonist. indikaator aine, millega määratakse kindlaks, kas keskkond on aluseline või happeline või neutraalne. keemiline reaktsioon protsess, mille käigus lõhutakse vanad sidemed vanade ainete vahel ja moodustatakse uued. redoksreaktsioon reaktsioon, mille käigus redutseerija loovutab elektrone, ise oksüdeerub, ning oksüdeerija liidab endaga elektrone, redutseerub.
vastastikmõju puudumine, need ained ei pundu ega märgu. Hüdrofoobne pind märgab süsivesinikku paremini kui vett. Hüdrofii-lsus on aine ja vee tugev vastasmõju, meed ained märguvad hästi ja nad lahustuvad või punduvad vees (anor. soolad, savi, tärklis, parafiin). Hüdrofiilsed pinnad märgavad vett paremini kui süsivesikuid. Ioonvahetus on protsess, mille tulemusena tahkes faasis olevad ioonid vahetatakse välja ioonidega lahusest. Ioonvahetajad (prooton, Naioonid, Ohioonid, Clioonid) – lahustumatud tahked ained: sünteetilised polümeersed valgud või looduslikud materjalid. Need tahked ained on kationiidid ja anioniidid. Kat.:RSO3-Ht+ +Nal+FRSO3-Nat++Hl+ Anioniit:RNH3+OH-t+Cl-lFRNH3+Cl-t+OHl- Ioniite kasut. suurtest kogustest veest ioonide kõrvaldamiseks. Nii kat. Kui ka an.il on kindel ioonivahetusvõime, s.t. kui kõik vahetusioonid on asendunud teiste ioonidega, ioniit enam ei tööta. Sellisel juhul ioniit