Soomlased
Alles 1863. aastal sai soome keel
võrdselt rootsi keelega ametlikuks keeleks Soomes.
Saamid (laplased) asustavad 150-300 kilomeetri laiust maariba Põhja-Jäämere ääres Kesk-
Skandinaaviast Koola poolsaare idarannikuni. Saamimaa jaotub nelja riigi Norra, Rootsi Soome ja
Venemaa vahel. Pealinna Saamimaal ei ole. Ülesaamilised asutused on jagunenud mitme keskuse
vahel: Guovdageaidnu (Kautokeino) ja Karasjohka (Karasjok) Norras, Ohcejohka (Utsjoki) ja Ana'r
(Inari) Soome. Norras elab u 40 000, Rootsis u 10 000, Soomes u 5 000 ja Venemaal u 2 000 saami,
kes kasvatavad peamiselt põhjapõtru e. porosid. Saamide rahvaarvu on hinnatud ka mitmeid kordi
suuremaks. Erinevused tulenevad peamiselt erinevatest saamluse määratlemise kriteeriumidest, kus
aluseks võetakse emakeeleoskus või päritolu.
Nime "Suomi" päritolu ei ole kindel, kuid võimalikuks päritolusõnaks peetakse balti sõna "zeme"
(maa, pind)
annaabi.ee 
