silmade puhkamine, silmalihaste treening) Päikese eest kaitsmine (prillid, mütsid) Toitumine (luteiin, tsink, seleen ja vitamiinid, eriti Avitamiin) Suitsetamisest hoidumine Kuiv silm (õhu niisutamine, monitori asetamine madalamale, silmatilgad) NÕUSTAMINE PATOLOOGILISTEL TEEMADEL Nägemiskontrollis võivad välja tulla muutused, mis vajavad kliendi suunamist silmaarsti ehk oftalmoloogi vastuvõtule Katarakt ehk hallkae normaalne ealine silmaläätse muutus, mille korral silmalääts hägustub ja ei ole enam läbipaistev ning selge. Maakula ealine degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine – otsest ravi pole Glaukoom e. rohekae silma kõrgenenud siserõhust tingitud haigus, mille tagajärjeks on nägemise kaotamine nägemisnärvi kahjustuse tõttu. KASUTATUD KIRJANDUS Hallikas, P
(esemena ei ole soovitatav kasutada esmalt häält tegevat eset, muidu võib laps pead liigutada heli suunas). 18 · 2 kuu vanuse lapse pilk peaks järgnema juba kaugemal liikuvale objektile (näiteks emale). · Kõigil lastel on soovitatav 1-2 kuu vanuselt uurida silmapõhja refleksi. Kuni 3 kuu vanuseni võib esineda mittepüsivat kõõrsilmsust. Kõrvalekallete korral tuleb laps suunata oftalmoloogi konsultatsioonile. · Kaasasündinud pisarakanali stenoosi või sulguse korral tekib esimestel elunädalatel suurenenud pisaravoolus, "silm on märg", kergesti võib lisanduda konjunktiviit. Vanematele tuleb soovitada pisarakanali massaazi: silma sisenurga piirkonda masseeritakse õrnalt väikesõrmega 4-5 korda päevas. Kui esimese 4-6 kuu jooksul pisarakanal spontaanselt ei avane, suunatakse laps silmaarstile (Oona 2007).