Kodanikust algab riik.
Oli ju valik minu enda tehtud, seega saab
see olla parimatest parim.
Koik kodanikud ja isegi muu rahvas voiks kusida endalt et, kas kodanikuna
olen teinud endast vahemalt vahimagi, mida suudan, et riigil koos minuga laheks
paremini? Kas pean kinni reeglitest ja eeskirjadest, et mitte hairida ja seada
ohtlikesse olukordadesse kaaskodanikke? Kas austan ja hoolin endast vanemaid ja
norgemaid? Kas leian aega lahedasi inimesi kuulata ja moista? Kas loobun
vihkamisest ja oelusest?
Oeldakse, et ukski otsus ei sunni uleoo, seega on meil vahimagi huvi korral
voimalus kaasa aidata, mojutada voi muuta otsustusi, osaleda neis. Riik ja tema
kodanik on uks. Kui kodanikul laheb hasti, laheb ka riigil hasti. Kui kodanikul
laheb halvasti, peaks motlema, miks see nii on.