. . bmn m~olemad on (m, n)-maatriksid. Nad on v~ordsed, s.o. A = B, kui aij = bij , i Nm , j Nn . N¨aiteks valemis (1.3) maatriksid B ja C ei saa olla v~ordsed, olenemata elementidest, sest m~o~otmed (1,3) ja (3,1) pole u ¨hesugused. Definitsioon 1.8. Maatriksi A vastandmaatriksiks, t¨ ahistame -A abil, nimetatakse maatriksit, mille elementideks on maatriksi A elementide vastandarvud. ¨ Oeldu p~ohjal maatriksi (1.2) vastandmaatriksiks on -a11 -a12 . . . -a1n -a21 -a22 . . . -a2n -A := . (1.5) .......................... -am1 -am2 . . . -amn Vahetult definitsioonist 1.8 saame -(-A) = A, - = . 6
Nad on v˜ordsed, s.o. A = B, kui aij = bij , ∀ i ∈ Nm , ∀ j ∈ Nn . N¨aiteks valemis (1.3) maatriksid B ja C ei saa olla v˜ordsed, olenemata elementidest, sest m˜o˜otmed (1,3) ja (3,1) pole u ¨hesugused. Definitsioon 1.8. Maatriksi A vastandmaatriksiks, t¨ ahistame −A abil, nimetatakse maatriksit, mille elementideks on maatriksi A elementide vastandarvud. ¨ Oeldu p˜ohjal maatriksi (1.2) vastandmaatriksiks on −a11 −a12 . . . −a1n −a21 −a22 . . . −a2n −A := . (1.5) .......................... −am1 −am2 . . . −amn Vahetult definitsioonist 1.8 saame −(−A) = A, −θ = θ
punktidele seada vastavusse reaalarvud. T~oepoolest, nullpunktist u ¨he u¨hiku v~ orra positiivses suunas paikneb punkt, mis vastab arvule 1, poole u ¨hiku v~orra negatiivses suunas paikneb punkt, mis vastab arvule -1/2 jne. V~oib v¨aita, et igale arvtelje punktile vastab u ¨ks ja ainult u¨ks reaalarv ja vastupidi: igale reaalarvule vastab u ¨ks ja ainult u ¨ ¨ks arvtelje punkt. Oeldu p~ohjal saab reaalarvud samastada sirge (arvelje) punktidega. Olgu tasandil antud kaks arvtelge, mis on ristuvad oma nullpunktides. Need moodustavad tasandil nn koordinaatteljestiku. Tasandi punkti ristkoordinaatideks nimetatakse selle punkti ristprojektsioone koordinaatttelgedele. Igale tasandi punktile vastab u ¨ks ja ainult u¨ks ristkoordinaatidest moodustatud arvupaar ja vastupidi: igale arvupaarile vastab u ¨ks ja ainult u
punktidele seada vastavusse reaalarvud. T~oepoolest, nullpunktist u ¨he u¨hiku v~orra positiivses suunas paikneb punkt, mis vastab arvule 1, poole u ¨hiku v~orra negatiivses suunas paikneb punkt, mis vastab arvule -1/2 jne. V~oib v¨aita, et igale arvtelje punktile vastab u ¨ks ja ainult u¨ks reaalarv ja vastupidi: igale reaalarvule vastab u ¨ks ja ainult u ¨ ¨ks arvtelje punkt. Oeldu p~ohjal saab reaalarvud samastada sirge (arvelje) punktidega. Olgu tasandil antud kaks arvtelge, mis on ristuvad oma nullpunktides. Need moodustavad tasandil nn koordinaatteljestiku. Tasandi punkti ristkoordinaatideks nimetatakse selle punkti ristprojektsioone koordinaatttelgedele. Igale tasandi punktile vastab u ¨ks ja ainult u¨ks ristkoordinaatidest moodustatud arvupaar ja vastupidi: igale arvupaarile vastab u ¨ks ja ainult u
annaabi.ee 
