M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Tom heitis pilgu Beckyle. Sellist vaadet, nagu oli sel hetkel Beckyl, oli ta nänud üel
tagaaetud ja abitul
126
jäesel, kelle päe shiti püsiga. Otsekohe unustas ta oma riiu türukuga. Ruttu, midagi pidi
tegema, ja pealegi jalamaid! Kuid just häaohu läedus halvas tema leidlikkust. Hea! Tal tuli
üs idee! Ta jookseb ja haarab raamatu, hüpab uksest väja ja põeneb! Kuid ta kõkles
hetke enne selle otsuse teostamist ja kaotas selleks võmaluse: õetaja avas köte. Kui
mö odalastud võmaluse veel tagasi saaks! Liiga hilja, nü ud ei saa Beckyt enam pä asta, üles
Tom endale. Jägmisel hetkel vaatas õetaja kordamisi laste otsa. Kõk langetasid silmad
tema pilgu ees; selles oli midagi, mis tätis isegi sü utud kartusega. Tekkinud vaikuses võs
lugeda küneni; õetaja kogus oma viha. Siis küis ta:
«Kes rebis selle raamatu katki?»
Mingit hä alt. Oleks võnud kuulda nõla kukkumist. Vaikus kestis; õetaja otsis näu nä
jäel sü utunnuseid.