Fosforiit - selle levik-kasutamine ja perpektiivid
(Viiding, 1984)
Eesti fosforiit on ammust ajast tuntud oobolusliivakivi (oobolusfosforiidi) nime all. Seda
traditsioonilist nimetust kasutatakse tihti praegugi. Oobolusliivakivi on tekkinud kambriumi ajastu
lõpus ja ordoviitsiumi alguses, seega ligi 500 miljoni aasta eest. Eesti aluspõhja stratigraafilises
liigestuses on see tuntud Pakerordi lademe Kallavere kihistuna, mis omakorda on jagatud kihistikeks.
(Raudsep jt, 1993)
Fosforiit kujutab endast lukuta käsijalgsete e oboliidsete brahhiopoodide (Ungula, Schmidtites) jt
karbipoolmete ja detriidi kuhjumit kvartsliivas. Fosforirikkad on lukuta käsijalgsete kodade poolmed ja
nende tükid (joonis 1). Setend on karbipoolmete tumedast värvusest tingitult kohati tumehall ning
meenutab konglomeraati (nn ooboluskonglomeraat) (joonis 1). (www.ut.ee)
Pärast rikastamist on fosforiidimaak lähteaineks fosforväetistele, nagu fosforiidijahu, superfosfaat ja
granuleeritud superfosfaat
annaabi.ee 
