Autorid:Moissejeva Darja Gorpintsenko Elizaveta 7a klass 2009-2010 Keelpillid ehk kordofonid on muusikainstrumendid, mille heliallikaks on võnkuv pillikeel. Traditsiooniliselt liigitatakse keelpillide hulka muusikainstrumendid, mida mängitakse · poognaga ehk vibuga: poogenpillid ehk poogenkeelpillid (näiteks viiul, tsello, gudokk) · sõrmedega: näppepillid ehk näppekeelpillid (näiteks balalaika, harf, kannel, lauto, tsitter) · lipitsaga või plektroniga või muu vahendiga: näppepillid ehk näppekeelpillid (näiteks bandzo, mandoliin, tsembalo) · haamrikestega või haamritega: nö "löökeelpillid" (näiteks klaver, simbel) · klaviatuuri abil: klaviatuuriga keelpillid ehk "klahvkeelpillid" (näiteks klaver, tsembalo. Hornbostel-Sachsi muusikainstrumentide liigituses moodustavad keelpillid
Gregooriuse laul on roomakatoliku kiriku liturgiline ühehäälne saateta ladina keelne laul. Seda iseloomustab korrapäratu rütm, mis tuleb proosatekstist ja rohketest meloodiakaunistustest. Peamine tekst ja sõnum. Tekkis tänu paavst Gregorius 1., kes ühtlustas liturgia ja kirikulaulu. Rütm – heliväärtuste korrastamine Missa on:1)päevakeskne jumalateenistus roomakatoliku kirikus 2)muusikaline suurteos ordinaariumi tekstidele (5-osaline) Missa ordinaariumi laulud: 1)Kyrie 2)Gloria 3)Credo 4)Sanctus 5)Agnus Dei 8.-9.sajandl, mil kujunes Frangi suurriik , tekkis vajadus ühtlustada litugiline laul tohutu suurel territooriumil. Muusika pandi kirja neumadega (keskaja noodikirja märk), mis kirjutati sõnade kohale. 10.s võeti kasutusele noodijooned, et märkida täpsemalt üles helikõrgusi. 11.s võeti kasutuselekompaksete joonte süsteem, mis on püsind tänase päevani. Mitmehäälsus tekkis kloostri ja kiriku kultuuris u 10.s (impro). 11.-12.s lauldi jub...
12. Saksamaal- minnesingerid; Lõuna-Prantsusmaal- trubaduurid; Põhja-Prantsusmaal- truväärid. 13. 2 murrangulist sündmust: tekkis noodikiri ja mitmehäälne laulmine. 14. Organum kujunes välja 9. sajandil. Vormi kõrgpunkt oli 12. sajandil. Aluseks oli Gregooriuse koraal ja lisahääled liikusid Gregooriuse koraaliga paralleelselt. Motett tekkis 13. sajandil. Aluseks Gregooriuse koraal, mille kohale lisandusid uute tekstidega uued hääled. 15. Poogenpillid: fiidel, rebekk. Näppepillid: harf, lauto, psalteerium, rataslüüra 16. Puhkpillid: torupill, salmei, trompet, tromboon. Löökpillid: trummid, taldrikud, kellad, kastanjetid, käristid.
· Lõppriim · Viiside heliulatus suureneb (6-12 astet), viisides palju hüppeid. · Tavaline on 4-realise salmiga ühepikkune 4-realine viis, millele võib liitude refrään. · 20.sajadil levib uuemates rahvalauludes mitmehäälsus · Uuemat rahvalaulu hakatakse saatma (rahva)pillidega · Laulmisel tulevad sisse uued teemad · Mehed hakkavad samuti rahvalaule laulma 19. Nimeta eesti rahvapille keelpille. · Näppepillid: kannel, kitarr · Poogenpillid: hiiu kannel, viiul, moldpill, põispill 20. Nimeta eesti rahvapille puhkpille. · Flöödi tüüpi: vilepill, pajupill · Klarneti tüüpi: roopill, torupill · Trompeti tüüpi: pasunad, sarved
Need motetid võisid olla nii vaimulikud kui ilmalikud. Keskaja pillid Enne 13 saj kirja pandud muusika oli mõeldud ainult laulmiseks. Pille mängiti väljaspool kirikut ja laulu saateks. Tuntuim pillimuusika liik on tantsumuusika, ent mängiti ka lauluviise Kirikuorel- esimesed teated 9-10 saj Hiljem kasutati suurte orelite kõrvalt väikemaid teisaldatavaid positiive ning ühe käega mängitavaid portatiive. Keelpillid: poogenpillid- riidel, rebekk. Näppepillid: harf. Puhkpillid: torupill, flöödid. Löökpillid: trummis, kastanjetid, taldrikud. Pillid: portatiivid, positiivid, fiidlid, rebekid, harfid, psalpteeriumid, rataslüürad, torupillid, flöödid, trompetite eelkäijad, tromboonide eelkäijad, trummid, taldrikud, kastanjetid, käristid. Muusika vormid Sonaat kujunes välja 18 saj teisel poolel Viini klassikute loomingus. Instrumentaalmuusika suurvorm. Homofoonilise muusika kõige tähtsam vorm
Musike´-muusade kunst, lauldes ette kantud luule. Rahvaluule ja rändlaulikute muusika: Hümnid ehk kultuslaulud: · Paiaan · Ditüramb · Treen · Ümrnaios Tragöödia: Sai alguse dionüüsiatelt. Pidustustel esinesis koor ja mida aeg edasi hakati lisama draamatilist tegevust. Orkestra- ruum lava ees, kus paiknesid koor ja pillimehed. Klassikalise tragöödia rajajad: Aishylos, sophokles, euripides Kasutati kahte liiki pille: näppepillid ja puupuhkpillid Kreeka muusikaõpetus Pentatoonika asemel jaotati okstaav seitsmeks astmeks Laadiline mõtlemine Helisid käsitletakse selgeis suheteis arvudega. Keskaeg · Periood kestis u 10saj Iseloomulik Kõike mida tegid, pidid usuga kooskõlas tegema Kihistunud-vaimulikud, aadelikud ja talupojad, hiljem linnakodanikud Kirjaoskajaid oli väga vähe. Gregoriuse laul e gregoriuse koraal · Nim
Sotimaa ja Põhja-Iirimaa, mille pealinnaks on London. Kogu piirkonna ajalugu ja kultuur on paljuski sarnane. Rahvalaulude hulgas on oluline osa ballaadidel, mis räägivad kangelaste vapratest võitlustest ja ajaloosündmustest. Väga populaarsed on ka looduslüürika ja armastuslaulud. Palju on mereteemalisi laule. Levinumad rahvatantsud olid jig, reel ja hornpipe. Üks armastatuimaid rahvapille on torupill, mida on mitut liiki. Keelpillidest on populaarsemad näppepillid lauto ja keldi herf ning poognaga mängitav viiulilaadne fiidel. Inglise tuntud heliloojad on Henry Purcell (1659-1695), Georg Friedrich Händel (1685-1759), Benjamin Britten (1913-1976), Andrew Lloyd Webber. Inglismaa tuntumad ansamblid ,,The Beatles", The Rolling Stones, Led Zeppelin, Queen jne. Maailmakuulsad solistid- Sting, Elton John, Freddie Mercury.
Keelpille on sümfoonia orkestris ka kõige rohkem: suurtes orkestrites on 28-30 viiuldajat, 10-12 aldimängijat 8-10 kontrabassisti. Keelepillidest saab moodustada eraldi orkestri - viiul, vioola, tsello ja kontrabass - annavad kokku keelpilliorkestri. Väiksema mängijatearvuga (näiteks 8 viiulit, 3 alti, 1 tsello ja 1 kontrabass) keelpilliorkestrit nimetatakse kammerorkestriks. Tihti lisanduvad kammerorkestris keelepillidele ka mõned puhk- ja löökpillid. Näppepillid Harf on väga vana pill. tema ürgne esiisa - puupoognale pingutatud pillikeel - helises sumeritele juba 6000 aastat tagasi. Vanim mitme keelega harf pärineb Egiptusest. Sellel oli lai loogakujuline puuosa. Looga üks haru oli peenem ja teine haru laiem ning seest õõnes. Harude vahele olid tõmmatud keeled. Sellist tüüpi harf levis üle maailma kuni Hiinani ja Jaapanini välja. Veel tänapäeval kasutatakse niisuguseid harfe Birmas.
orkestrites on 28-30 viiuldajat, 10-12 aldimängijat 8-10 kontrabassisti. Keelepillidest saab moodustada eraldi orkestri - viiul, vioola, tšello ja kontrabass - annavad kokku keelpilliorkestri. Väiksema mängijatearvuga (näiteks 8 viiulit, 3 alti, 1 tšello ja 1 kontrabass) keelpilliorkestrit nimetatakse kammerorkestriks. Tihti lisanduvad kammerorkestris keelepillidele ka mõned puhk- ja löökpillid. Näppepillid Harf Harf on väga vana pill. tema ürgne esiisa - puupoognale pingutatud pillikeel - helises sumeritele juba 6000 aastat tagasi. Vanim mitme keelega harf pärineb Egiptusest. Sellel oli lai loogakujuline puuosa. Looga üks haru oli peenem ja teine haru laiem ning seest õõnes. Harude vahele olid tõmmatud keeled. Sellist tüüpi harf levis üle maailma kuni Hiinani ja Jaapanini välja. Veel tänapäeval kasutatakse niisuguseid harfe Birmas
Mindi peaaegu eranditult üle sõrmedega mängule, ning seetõttu ka soolomängule. Hakati astmetraatide asemel kasutama sooli, mis muutsid pillide kõlavärvi pehmemaks ja rahulikumaks. Muusikariistadele tekkis ka astmeid juurde. Vihuelal ja lautol (vaata Lisa 3 ja 4) oli kuni 10 astet, kitarril kuni 8. Võeti kasutusele topeltkeeled. Lautol ja vihuelal oli ühesugune häälestus, kitarri oli aga kaks eri häälestusviisi. Lauto, mille neljale olid lisandunud kaks bassikeelt, tõrjus teised näppepillid tahaplaanile. Muusikat märgiti kuni selle ajani üles üksnes tabulatuurides. See on süsteem, tähtede ja numbrite abil näidati ära nootide asukohad astmelaual. Erinevatel riikidel olid erinaevad viisid tabulatuure üles märkida. 16. saj. võeti kasutusele O. Petrucci leiutatud nooditrüki moodus. (Mätlik, 1991:3) 1.4 Näppepillide taganemine 17. sajandiks oli lauto kujunenud 14-ne keelseks: 7 burdoon e. basskeelt ja 7 soolokeelt.
KESKAJA MUUSIKA (5.-13. saj.) 1. Milline ajaloosündmus tähistab keskaja algust? Keskaja üldiseloomustus. Keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi hävitamist barbarite poolt 476.pKr. Üldiseloomustus Ajalugu Kirikukesksus · Germaanlaste riikide teke Elati vaimse müüdi maailmas · Karl Suure impeeriumi kujunemine Puudus imetlev hoiak kiideti Loojat · Ristisõjad Usuti jumalikku algesse · Linnade teke Inimene oli üksik indiviid, kes orienteerus · Paavstluse ja keisrivõimu konflikt olevikule, sest tulevikku kardeti Ususõjad Teadus Kirjandus Astroloogia Dante Aligieri "Jumalik komöödia" Ka...
Kõige kuulsaim vaatamisväärsus on aga Taj Mahal. Muusika on ühehäälne,mida improviseeritakse noodikirja kasutamata.22 veerandtoonilisest intervallist moodustuvad 7-toonilised põhilaadid.Igal meloodiatüübil raagal on oma 5-9 helist koosnev meloodialiikumist suunav vormel,mis erinevad eetiliselt hoiakult ja iseloomult.Raagasid esitab enamasti kolmik:solist,löökpillimängija ja kogu teose jooksul põhiheli tekitav keelpilli tambura mängija.Tavalisimad rahvapillid on näppepillid vina ja sitar,poogenpill sarangi,flöödilaadne bansuri ja oboelaadne sahnai. Klassikaline india tants on tekkinud rahva-ja templitantsudest ning arenenud tihedas seoses india klassikalise teatriga.Tema põhisuunad on jõuline ja kirglik tandava ning lüüriline ja õrn lasja.Nende suundade kombinatsioonidest on tekkinud 4 klassikalise tantsu koolkonda:bharat natjam,kathakali,kathak,Manipuri.Tantsudes on olulised igad liigutused,eriti käteliigutused,
MUUSIKAAJALUGU 5. SAJAND 16. SAJAND Keskaeg 5 13 sajand. Gregorius ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. 7-8 sajandi jooksul kujunenud kirikulaulu nimetatakse gregoriuse lauluks. Väga oluline on benediktaste panus rooma katoliku kiriku liturgilise laulu kujunemisse ja säilitamisse. Kloostrikantoritest said muusikahariduse juhid., kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule. Kristlik kirikulaul on seotud kaht liiki liturgiaga: tunnipalvus ja missa. Kontsert muusika aluseks on missa. Muutumatuid, igal päeval korduvaid osi nimetatakse ordinaariumiks. Muutuvaid osi nimetatakse propiumiks. Gregoriuse laul on roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Olemuselt on see laul ühehäälne ja saateta. Laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või terve koor. Tekstid on tavaliselt ladina keelsed. Kõige lihtsam teksti esitamise viis on retsi...
Klarnetil domineerivad paarituarvulised ülemtoonid. Tämber sõltub heli tajumisest (atakk, hingamine). Oboe, fagott madalad ülemhelid, põhiheli hästi kuulda. Flööt on ülemhelide vaene. Helispekter Ülemtoonide rida PILLIDE JAOTAMINE A 1) Häälestuvad Vastavalt spekter on 2) Mittehäälestuvad harmooniline ja mitteharmoonliline B Mängimiseviisi järgi: 1) Keelpillid Poogenpillid, näppepillid 2) Puhkpillid 3) Löökpillid 4) Klahvpillid C Erich Moritz von Hornbostel ja Curt Sachs avaldasid uue liigituse raamatus Zeitschrift für Ethnologie 1914. Liigitavad pillid heli tekitamise viisi järgi: 1) Idiofonid isehelisevad pillid (löökpillid, triangel, marimba, vibrafon) 2) Membrafonid võngub membraan, heli tekib lüües ( timpan, suur trumm) 3) Kardofonid võnkub keel ( klaver, tsello, viiul)
Priske, Moritz, Oss, Saarmann, Tusty, Saar, Rässa, Romm, Salong, Jurak, Olbrey, Heine, Sprenk- Läte, Ihse ja paljud teised. Väikeste töökodade otsingud, katsetused ja klaverite ehitamise kogumused kasutati hiljem ära 1951. aastal loodud Tallinna Klaverivabrikus. Klahvpillid on veel klavesiin, orel, süntesaator ja akordion. Keelpillid Keelpillid kuuluvad kahte rühma ühed on poogenpillid (viiul,vioola, tsello ja kontrabass) ja teised on näppepillid (harf, kitarr, lauto mandoliin, balalaika, bandzo). Keelpillid saadavad helisid välja keelte võnkumisena. See tekib poognahõõrumisest keelte vastu. Poogen koosneb elastsest puitridvast ja selle otste vahel pinguldatud hobusesabajõhvidest. Teisi keelpille-harfi, kitarri, lautot, mandoliini, balalaikat ja bandzot- mängitakse sõrmedega. Keelpillid on tavaliselt keskelt kitsamad, et poognast saaks vabalt liigutada ja tekitada keerukamat vibratsiooni
(The New Grove... 1995c: 866) Peamiselt laulsid nad vene rahvalaule, kuid elavdasid neid oma metsiku, ilustatud mustlasvaimuga. Venemaal kujunesid välja kolme liiki laulud: kurvad laulud, tulised tantsulaulud ja joomislaulud. Mustlastel oli suur roll romansi välja kujunemisel. Just nemad lisasid Vene muusikasse veel juurde melanhoolsust ja sügavust. (World Music: the Rough Guide...1994: 152) Pillidest on Venemaal olulised viiulid, aga ka mitmed näppepillid. Lisandus Vene lõõts ehk karmoska, mida hakati laialdaselt mustlasmuusikas kasutama. (The New Grove...1980c: 866) Hea ülevaate Venemaa mustlasmuusikast annab ühe tuntuima Venemaa mustlasbändi Loyko lugu ,,Coachman", milles on hästi kuuldav melanhoolsus ja sügavus. (CD + Lisa 4) 14 2.1.5. Juured ja mõjutused Hispaaniast Hispaanias elab 650 000 mustlast, mis moodustab elanikkonnast 1.62 protsenti (Romani people 2010)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
