vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m 3. Suuremate erinevuste korral tehakse ka kolmas mõõtmine ja arvutatakse aritmeetiline keskmine kahest lähimast tulemusest. Tulemused on kantud tabelisse 1. Valem 1: 0pK killustiku puistetihedus [kg/m3] m1 killustiku ja anuma mass [kg] m anuma mass [kg] V anuma ruumala[m3] 4.2 Killustiku näivtiheduse määramine Näivtiheduse ehk terade tiheduse määramisel elimineeritakse puistematerjalide vahele jäävate tühikute ruumala. Näivtihedus ei arvesta kivimi terade sees olevate tühikute mahtu. Killustiku näiva tiheduse leidmiseks kaalusime killustiku proove vees ja õhus. Killustiku näivtihedus leitakse valemiga 2. Tulemused on kantud tabelisse 2. Valem 2: 0K killustiku näivtihedus [kg/m3] m killustiku mass õhus [g] mv killustiku mass vees [g] v vedeliku tihedus [kg/m3] 4.3 Killustiku veeimavuse määramine Võetakse killustiku katseproov 1000g. Jäetakse killustik 7 päevaks vette. Seejärel võetakse
m anuma mass [g] V anuma maht [cm3] 3.2 Liiva terade tiheduse määramine Kuivatatud liiva keskmisest proovist, mis on läbinud sõela avaga 5 mm, kaalutakse 200-300g. See liiv puistatakse 500 ml mensuuri, kuhu on eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala määratakse mensuuri lugemite vahena. Liiva terade tihedus arvutatakse valemiga (2) Valem 2: L = [ m / ( V2 V1) ] * 1000 L liiva näivtihedus [kg/m3] V2 vee ruumala mensuuris [cm3] V1 vee ja liiva ruumala mensuuris [cm3] m proovi mass [g] Erinevus kahe määramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. Suuremate erinevuste korral viiakse läbi veel ka kolmas määramine ja arvutatakse keskmine aritmeetiline kahest lähimast tulemusest. 3.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine
[kg/m3] 1 10000 13656 1366 2 13942,2 1394 Tabel 1. Puistetihedus Näivtiheduse määramise tulemused on esitatud Tabelis 2. Keskmine näivtihedus on 2674[kg/m3]. Katse Mass õhus kaalutud (g) Mass vees kaalutud (g) Näivtihedus nr (kg/m3) 1 523,4 327 2665 2 524,2 328,8 2683 Tabel 2. Näivtihedus Killustiku tühiklikkus
RB = 26,88 [MPa] RT = 32,5 [MPa] A = 0,60 W = 1 / (26,88 / (0,60 * 32,5) + 0,5) = 0,53 Valem 3: T=V/W T – tsemendisisaldus 1 m3 betoonisegus [kg/m3] V – veesisaldus 1 m3 betoonisegus [kg/m3] W – vesitsementtegur Arvutus: V = 165 [kg/m3] W = 0,53 T = 165 / 0,53 = 311,3 [kg/m3] Valem 4: TK = 1 – (ρOpK / ρOK) TK – killustiku tühiklikkus ρOpK – killustiku puistetihedus [kg/m3] ρOK – killustiku näivtihedus [kg/m3] Arvututs: ρOpK = 1380 [kg/m3] ρOK = 2600 [kg/m3] TK = 1 – 1380 / 2600 = 0,47 Valem 5: K = 1 / ( TK * α / ρOpK + 1 / ρOK) K – killustikusisaldus 1 m3 betoonisegus [kg/m3] TK – killustiku tühiklikkus ρOpK – killustiku puistetihedus [kg/m3] ρOK – killustiku näivtihedus [kg/m3] α – mördi ülehulgategur Arvutus: TK = 0,47 ρOpK = 1380 [kg/m3] ρOK = 2600 [kg/m3]
ruumala. Liiva kaaluti 200 g. See liiv puistati 500-ml mensuuri, kuhu oli eelnevalt valatud 300 ml vett. Liivaterade ruumala määrati mensuuri lugemite vahena. Liivaterade tihedus arvutati valemist (2). 2 Valem (2) m L 1000 V2 V1 γL – liiva näivtihedus [kg/m3] m – proovi mass [g] V1 – vee ruumala mensuuris [cm3] V2 – vee ja liiva ruumala mensuuris [cm3] Katsetulemused on toodud Tabelis 7.2. 6.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine Liiva tühiklikkus arvutati puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal ja tulemus saadakse protsentides. Liivaterade tühiklikkus arvutati valemist (3). Valem (3)
10.Järeldus Puistetiheduseks nimetatakse liiva ja teiste sõmermaterjalide tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jäävad tühikud. Antud katses saadi liiva puistetiheduseks 1560kg/m3. Puistetihedus ei ole normitud. Samas, mida kõrgem on täitematerjali puistetihedus, seda tihedam ja tugevam betoon saadakse (1250-1400 kg/m3) (b). Näivtiheduse määramisel eemaldatakse liiva vahele jäävate tühikute ruumala. Näivtihedus aga ei arvesta kivimi sees olevaid tühimikke. Katsetatud liiva keskmine näivtihedus tuli 2690,5 kg/m3 kirjanduses on 2600 kg/m3(b). Liiva tühiklikkus saime 41,9%. Liiva tühiklikkuseks saime 40%, kusjuures soovitatav tühiklikkus on 40-42% (c). Kuna tühiklikkus, mis tuli soovituslikku vahemikku, arvutatakse puistetiheduse ja näivtiheduse kaudu, võib järeldada et nii puistetihedus kui ka näivtihedus on mõlemas soovituslikus piirkonnas.
ruumala [cm3] [kg/m3] puistetihedus [kg/m3] 1 1563 1563 2 1000 1562 1562 1563 5.2 Liiva terade tiheduse määramine L = [ m / (V2 V1) ] * 1000 [kg/m3] Tabel nr 2 näivtiheduse määramine Katse Katseproovi Näit mensuuril Näit mensuuril Näivtihedus Keskmine nr. mass [g] koos veega[ml] koos vee ja [kg/m3] näivtihedus liivaga[ml] [kg/m3] 1 291 250 360 2645 2 265 250 350 2649 2647 5.3 Liiva tühiklikkuse arvutamine pL = [1 (0L / L)] * 100%
1 0,01 13,966 1397 1394 2 0,01 13,906 1391 Tabel 1. Puistetiheduse määramine 5.3 Terade tihedus Katse nr Katseproovi mass Katseproovi mass Näivtihedus [kg/m3] õhus kaalutud [g] vees kaalutud [g] 1 1626 1010 2640 Tabel 2. Näivtiheduse määramine Katse nr Katseproovi mass Katseproovi mass 7 Veeimavus [%] õhus kaalutuna [g] päeva vees immutamise järel
Katse Anuma Materjali mass Puistetihedus Keskmine 3 nr ruumala [cm ] anumas [g] [kg/m3] puistetihedus [kg/m3] 1 14193 1419,3 1429 10000 2 14395 1439,5 5.2 Terade tihedus Valem 5.2 Tabel nr 2 Näivtiheduse määramine Katse nr Katseproovi mass Katseproovi mass Näivtihedus [kg/m3] õhus kaalutud [g] vees kaalutud [g] 1 1000 623,4 2659 5.3 Killustiku tühiklikkus Valem 4. Tabel nr 4 Killustiku tühiklikkuse määramine Katse nr 0pKkesk [kg/m3] oK [kg/m3] pk [%] 1 1429 2659 46,3 5.4 Killustiku terastiku koostis Kogu proovi mass oli m=2646 g
tühikud. Antud katses saadi liiva puistetiheduseks 1549 kg/m³. Puistetihedus ei ole normitud, samas mida tihedam on liiva vm betooni täitematerjali puistetihedus, seda tihedam ja tugevam betoon saadakse. Antud katse puistetihedust võib lugeda suhteliselt suureks puistetiheduseks ning järelikult kasutades seda liiva, saadakse tugev betoon.[1] Näivtiheduse ehk terade tiheduse määramisel elimineeritakse puistematerjalide vahele jäävate tühikute ruumala. Näivtihedus ei arvesta kivimi terade sees olevate tühikute mahtu. Antudkatses saadi liiva terade tiheduseks 2571 kg/m³. Liiva keskmiseks näivtiheduseks võib lugeda Raado konspektist 2600 kg/m³, antud tulemus on sellele ligilähedane, seega antud liiv sobib betoonisegukoostisesse. Liiva tühiklikkus näitab protsentides materjali vahele jäävate tühikute ruumala. Tühiklikkus suurte terade vahel täitub väikeste teradega, samas ei tohi neid olla ülearu palju, kuna selle
temperatuur, koormamise kiirus jne. Kasutusala Puidust konstruktsioonid Vundamendid, vahelaed, nt puitkarkassmajad. põrandad, talad, trepid Maja sees laed ja põrandad. Katus. 2 Materjalide füüsikalised omadused 2.1 tihedus, absoluutne tihedus, näivtihedus, Tihedus materjali mahuühiku mass loomulikus olekus m 0= g/cm3 või kg/m3 V0 , Kus m aine mass, V0 loomuliku struktuuriga materjali ruumala Tihedusest sõltub materjali: · tugevus · elementide kaal · soojusjuhtivus Määramiseks kuivatatakse välja kogu vesi, kuivatustemperatuur puidul näit. 105 °C, Materjali absoluutne tihedus ehk eri-tihedus tiheda materjali maaühiku mass m = g/cm3 või kg/m3 Vn ,
Ehitusmaterjalide klassifitseerimine: kasutamise, tooraine, tootmistehnoloogia, kuju, materjali moodustavate ainete oleku ja omaduste järgi. Kasutamine: seina-, katusekatte-, soojaisolatsioon-, akustilised-, põrandakatte-, viimistlus-, hüdroisolatsioonmaterjalid, sideained. Tooraine: päritolu järgi (looduslikud, tehislikud), keemilise koostise järgi (anorgaanilised, orgaanilised), tooraine algupära järgi. Tootmistehnoloogia: looduslike materjalide puhul saab teavet töötlemis protsesside ja seadmete kohta, tehismaterjalide puhul tootmiseks vajalike tehnoloogiliste protsesside ja seadmete kohta. Kuju: kujusad tükk-, rull-, puiste-, vedelad-, pulbrilised materjalid. Ainete olek: kristalsed- (ehituskips, betoon), amorfsed materjalid (aknaklaas) Omadused: tihedus, tulekindlus, akustilised omadused, vastupidavus survele/paindele, tugevus veeimavus jne. Tootmise põhiprotsessid: tootmisprotsess on too...
o. struktuur, mille vaatlemiseks vajatakse optilist mikroskoopi 1.5.3.Füüsikalised omadused ja neid iseloomustavad näitajad. Physical properties 1.5.3.1.Absoluutne tihedus ehk aine tihedus. Specific density Absoluutseks tiheduseks (võib nimetada ka aine tiheduseks või eritiheduseks) nimetatakse tiheda aine massi mahuühikus, poorideta aine ruumala Ehitusmaterjalide, eriti tihedatest kivimitest puistematerjalide (betooni täitematerjalid) korral kasutatakse arvutuste tegemisel mõistet näivtihedus (nimetatakse ka terade tiheduseks). 1.5.3.3.Tihedus, Materjali tihedus on loomuliku struktuuriga materjali mahu(ruumala-)ühiku mass Antakse kg/m3; t/m3 Tihedus on tähtsamaid materjali iseloomustavaid näitajaid. Materjali soojajuhtivus, tugevus, poorsus ja sellest materjalist valmistatud detaili või konstruktsiooni mass sõltub oluliselt just tema tihedusest. Puistematerjalide tiheduseks (ka puistetihedus), bulk density
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
