20. saj muusika elu esimesel poolel · Uue põlvkonna muusikud nägid muusikas kunsti, mitte meelelahutust · 1906 . aastal Vanemuise teatri hoone- sinna juurde loodi palgaline näitlejate grupp- Karl, Juhan Aavik. · Tln Estonia seltsi juurde moodust. kindel näitlejate koosseis. Hakatakse mängima operette( Raimond Kull) · Raimond Kull korraldab regulaarseid sümf.kontserte · Lavastatakse oopereid · 1913. aastal Estonia teatrihoone koos kontserdisaaliga · 1910. Esimene laulupidu Tallinnas. Eesti heliloojate laulud. · 1919. kõrgeim muusikakool · 1900. eestlaste sümf. Orkester
Dramaatika olemus Tragos sokk+ ode laul (sokk autasuks või sokuohvrite järgi?) Dr on 1 kolmest ilukirjanduse põhiliigist. Draamateos kirjut tavaliselt teatris 6. sajandi keskpaigas eKr lisas poeet Thespis Dionysose pidustustel kooriettekandeile lavastamiseks, seega realiseerub kirjaniku, lavastaja, näitlejate, näitleja. See asus kooriga kahekõnesse dramaturgiline element! ...................................... ....................................................ühistegevuses. Koorilaulu ülev-pidulilest lauludest kujunes tragöödia, lõbusailmelistest komöödia. Kasutada on siis ka lavalised väljendusvõimalused, dekoratsioonid, rekvisiidid. Dr-teose Trag aine pärines kangelasmüütidest, lisaks kujutati inimese elu kannatuslikku külge.
Teose viimane laul võttis aga kõik näidendis olnud sündmused ja tegemised kokku. Esitasid seda peaaegu kõik näitlejad kes laval käisid. See pala esitati koos tantsuga ning oli üsnagi tempokas lugu, millest saaks teha väikse töötlusega päris korraliku diskolaulu. Heli kvaliteet oli küll väga hea. Kõiki muusikapalu ja helieffekte mängis lava kõrgemas osas olnud 7-liikmeline orkester, kes sai enda tööga suurepäraselt hakkama. Võib-olla üks muusikali miinustest oli see, et näitlejate diktsioon jäi mõningates olukordades kehvaks ja mõndadest sõnadest ja lausetest oli raske aru saada, kuid kokkuvõtteks võib näitlejate oskustega rahule jääda, mis on sellise tasemega näitlejate juures üsnagi mõistetav. Mulle isiklikult muusikal meeldis, võib-olla ei olnud just kõigeparem kontserdi elamus, kuid rahule võib sellega siiski jääda. Arvan et muusikalil oleks võinud olla
lõpus-17.saj. alg; · Shakespeare'i ajal oli Londonis u. 20 teatrit (Lootus, Luik, Roos, jt); teatrihoone- külgedelt rõdudega piiratud ehitis, mille keskel 4-nurkne lava; lava jagunes neljaks: 1. EESLAVA (ulatus publikuni); 2. PÄRISLAVA (e. tagalava, eeslavast eesriidega eraldatud, kaetud lava sammastele toetuva katusega); 3. ÜLALAVA (loozid tagalava kohal, kasutati rõdustseenideks); 4. KORIDOR (ukse- või eesriidetagune näitlejate garderoobi viiv ruum); publik ümbritses lava 3-st küljest; rikkad istusid rõdudel, lihtrahvas seisis väljas lava ees; trupis oli 10-15 näitlejat korraga; naiste osi täitsid mehed; näitlejad mängisid üle -> loomulikkus kaotatud; repertuaar pidi kiiresti vahelduma; näitlejate maj. seisus parem kui kirjanikel; näitlejad jagunesid: 1. osanikud; 2. vabapalgalised; näitlejate seas palju alaealisi;
,,Candie" (1596) ning ,,1600 Pennsylvania Avenue" (1976). Samuti võib nimetada tema kolme sümfooniat ,,Jeremiah" (1944), ,,Age of Anxiety" (1949) ja"Kaddish", mis on pühendatud president John.F. Kennedyle. Helilooja L.Bergsteini muusikal ,,West Side Story" esietendus 1957. aastal New Yorgis Brodway ,,Winter Gardeni" teatris. Neli aastat hiljem tehti sellest film. Mina isiklikult olen seda filmi näinud ja pean tunnistama, et suurelt lavalt ning Eesti oma näitlejate esituses oli seda hoopis meeldivam vaadata. ,,West Side Story" libretist oli Arthur Laurents näitekirjanik ja lavastaja, kes on kirjutanud lisaks ,,West Side Storyle" libretod muusikalidele ,,Gypsy", ,,Do I Hear a Waltz?" ja ,,Anyone Can Whistle". Peale selle on Laurents veel kirjutanud stsenaariumeid mitmetele filmidele. ,,West Side Storyt" võib nimetada tänapäevaseks muusikaversiooniks Shakespeare'i ,,Romeost ja Juliast"
2 tuntumat kõnemeest olid J.Caesar ja T.Cicero.Rooma kõnekunsti areng oli oluline, sest inimesed, kes tahtsid saada kohtunikuks/ advokaadiks vms pidid oskama hästi kõnekunsti. Rooma kirjanduse tuntuim esindaja oli Vergilius ja tema peateos oli " Aeneis ". Tänapäeva teatri ja Antiikteatri erinevusteks olid need punktid : Tänapäeva teatri kostüümid oli arenenumad, teater toimus saalides ehk kindlates teatrimajades või kultuurimajades, maksab rohkem, kutseliste näitlejate vastu pole midagi, dekoratsioon parem ja tehnika arenenum. Antiikteatris oli kõik vastupidi. Atellaan- Ateena linna järgi nime saanud olustikujant. mantlikomöödia - Kreeka komöödia alused tehtud komöödia, kus kantakse kreeka rõivaid. toogakomöödia - Tooga alusel põhinev komöödia, mis rajanev jälle Kreeka komöödial. koturn - kõrged jalatsid näitlejate rüü juurde. reetor - kõnemees retoorika - kõnekunst
Weisz, Richter, Kolnay, Pasztor jt), Martin Kõiv (näidendi tegelased: Derzsö Gereb, Kolmas vanamees, õpetaja Racz, Leszik, Gerebi isa jt), Maarius Pärn (näidendi tegelased: Feri Ats, neljas vanamees, Csonakos, Leszik jt). Etenduse läbivaks teemaks on sõda ja sõprus. Pal- tänava poiste ja punasärkide vahel oli sõda krundi pärast. Selles sõjas näitasid tegelased enda erinevaid külgi (reetlikus, sõprus). Etenduses oli palju põnevust ja pingeid. Hea näitlejate mäng pani mind tegelastele kaasa elama, mõtlema aust ja sõprusest. Laval oli palju naljakaid momente, aga oli ka nukraid hetki. Väga kahju oli peategelasest Nemecsekist, kes etenduse lõpus sureb haiguse pärast. Etendus oli hästi lavastatud. Näitlejate mäng oli suurepärane. Neli näitlejat said meile terve hulga raamatutegelasi näidata. Võrreldes raamatuga oli etenduses tehtud kärpeid nii tegelaste arvu kui süzeeliinide osas, kuid see ei vähendanud huvi etenduse vastu.
Pulp Fiction Arvustus Quentin Tarantino 1994 aastal loodud Pulp Fiction ei ole mingi tavaline gängsterifilm, vaid lugu, mis jutustab gängsterite hingeelust, millest tavainimesel pole aimugi. Tegelased võitlevad filmis respekti(mis teadagi kujutab gängstade elus tohutusuurt rolli) ja raha eest. Film oli tarantinolik - suurepärased dialoogid näitlejate vahel, teatud stseenid, mille järgi on kohe aru saada, et tegemist on Tarantino tehtud filmiga(mõrvarid ei vii oma tegusi toime filmi esimestel minutitel vaid kogu tegevus toimub filmi kestel ning mõrvarist peategelane jääb alles samuti filmi lõpuni) Tarantino loodud tegelased on inimlikud, tehes ikka ja jälle vigu, kuid nendest alati õppides, nad on sümpaatsed ning vaimukad, sageli ka iroonilised. Näiteks
Peol ja vanglas toimus veel igasuguseid kentsakaid sündmusi. Lõpuks kohtuvad kõik tegelased vangimajas ning peale mõningaid arusaamatusi jõutakse õnneliku lõpuni. Lavastuse sisuline pool mulle meeldis. Süzee oli huvitav, selles oli piisavalt nalja ning tegevus oli vaheldusrikas ja sündmusterohke. Nagu ma juba eespool mainisin, oli opereti lavastajaks ning ka kunstnikuks Mare Tommingas. Minu arvates sai ta oma ülesannetega suurepäraselt hakkama. Näitlejate valik oli hea. Samuti oli õnnestunud ka lavaline ja tehnikaline pool. Mulle meeldis väga ka opereti kunstiline pool. Minu arvates oli lavakujundus väga hea kui vaheldusid Eisensteinide maja, Dr. Falke pidu teatris ning vangimaja. Dekoratsioonid olid väga tõetruud ning ka näitlejate kostüümid olid kenad ja vastasid ajastule. Lavateose muusikaliseks juhiks ja dirigendiks oli Hendrik Vestmann. Minu arvates
gramm-tabav,epitaaf,hauakiri,koorimeelika ja soolomeelika. tähtsamad antiikluuletajad- Archilochos-sõdadest, Anakreon-lõbustustest,naistest,veinist, Lesbose saare luuletajad-lesbism Sapho-armastus,Alkaios-vein,lõbustused .dionüüsiad-pidustused.Iga aasta korraldati neid ja see toimus võistlusena.Parim võitis,võistluse käigus õpiti palju juurde ja see arendas palju.korraldati etenduste võistluseid,kus kirjnaik pidi looma tetreloogia. teater koosneb-thetreon;orkestra,skenee. agoon-näitlejate sõnasõda, parabaas-otsenesuhtlus publikuga. satiir-irooniline ühisk. kujutlus A-k .kirjutati näidendeid teemadel-Mütoloogia,inimene,inimvaim,hälbeseisnud. dramaatika kaks zanri-komöödia ja tragöödia.t ähtsamad A-K kirjanikud-Aischylos,Sophokles,Euripides,Aristophanes. Dramaatikasse tõid uut-Aischylos andis atika tragöödiale klassikalise kuju.Vähendas kooriliikmete arvu. Sophokles-suurendas näitlejate arvu 2 3-le ja kooriliikmete arvu 12-lt 15-le.Euripides- vasturääkivust.
Lavastaja ja muusikaline kujundaja on Taago Tubin. Ülikooli professorit mängib Janek Vadi ja üliõpilast Klaudia Tiitsmaa. Etenduse ettekandmine toimub auditooriumis kahes osas ning see räägib võimu ärakasutamisest suhtluses. Lavastus on ülesehituse poolest loogiline ja sujuv, väga hästi on kasutatud keskkonda (auditooriumit). Ülikooli professori ja õpilase vahel tekib suhtluskonflikt, kuna osapooled ei ole üksteisega rahul. Etenduse kvaliteet sõltub paljuski näitlejate oskustest. Selle lavastuse puhul oli näha, et näitlejad teavad, mida nad teevad. Emotsioone väljendati ka kehakeeles ning seda oli hästi aru saada. Vahepeal oli professori jutt arusaamatu, kuna oli kasutatud palju võõrsõnu. Väga hästi oli lahendatud vaatused ja näitlejate liikumine. Olukorrad, kus kasutati vägivalda, olid hästi mängitud ja tundusid realistlikud. Sisu sarnases palju päriselule, kuna tihti arvatakse, et
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Andres Noormets Essee Helena Nagelmaa Kirjandus- ja kultuuriteadused Tartu 2009 Sissejuhatus Minu essee eesmärk on tutvustada lühidalt lavastaja Andres Noormetsa ning analüüsida tema lavastajatööd. Põhitähelepanu suunan lavastaja ja näitlejate suhtele. Töö hüpotees seisneb selles, et Andres Noormets on väga mitmekesine lavastaja, kuid tema loomingust saab siiski välja tuua mõned esilekerkivad jooned. Valisin selle teema, sest olen ka varem Andres Noormetsa lavastajatööd uurinud ning tema loominguline käekiri pakub mulle huvi. Töös olen kasutanud nii internetiallikaid kui ka raamatut ,,Ugala aja lugu". Andres Noormetsa lavastuse ,,Nagu poisid vihma käes" prooviperioodi käisin ise 2006. aastal
tekkis vajadus ümberriietumisruumi järele. Selleks ehitati skeene, see oli tehtud orchestra taha ja kujundas kunstiliselt tausta mängu. Mis puutub pealtvaatajate kotadesse, siis asetsesid istmete read astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. Mina istusin viienda rea keskel, sealt avanes lavale suurepärane vaade. Kui oli vaja näidata vaatajatele seda, mis toimus majas, veeretati skeene uksest välja puuratastel platvorm, ühes temal asetsevate näitlejate või nukkudega. Osalised esinesid maskides, mis katsid nägu ja pead. Maski abil- värvusega, lauba ja kulmude ilmega, juuste kuju ja värvusega sai ära märkida kujutatava isiku soo, vanuse, ühiskondliku asendi, kõrvalised omadused ja hingelise seisundi. Tänu maskile võis näitleja ühe näidendi kestel hõlpsasti esineda mitmes osas. Tragöödias esineti pikas pidulikus rüüs, kõrge peakattega ja kõrgete taldadega jalatseis
tõstmiseks kehtestati 6-klassiline koolikohustus. Suurt tähelepanu pöörati eestikeelsele kõrgharidusele, ilma milleta polnud rahvuskultuuri ja rahvusriigi püsimine mõeldav. Avati Eesti Vabariigi Tartu Ülikool, hiljem Tallinna tehnika ülikool ning kõrgemad muusika- ja kunstikoolid Tartus ja Tallinnas. Kuna Eestis avati uued ülikoolid arenes ka teaduse uurimine ja edendamine. Kahe maailmasõja vahel suurenes Eestis märgatavalt elukutseliste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arv, tekkisid mitmed uued professionaalsed teatrid, koorid ning orkestrid. Välja hakati andma palju maailmakuulsaid kirjandus teoseid, ajalehti ning ajakirju. Muusika ja kunsti valdkonnas hakkasid silma jääma just rohkem noored põlvkonnad. Kasvas isetegevuslike kooride ning orkestrite arv. Teatri valdkond arenes esialgu Tallinnas, kus asus kolm kutselist teatrit. Kutselisi teatreid asus ka Tartus, Narvas, Pärnus ja ka Viljandis. Üks silmapaistvamaid
kõrgemal. Olles ameti poolest teistest kõrgemal, sai ta endale valida osad, mis võimaldasid tal hiilata, osad nagu näiteks kuningas Lear, Napoleon, Ivan Julm jne. Eriti meeldis talle operett, kus ta sai täielikult rakendada oma ülekeevat tem- peramenti ja mängulusti. 11.mail 1908 abiellus Paul Netty Adleriga. Ta oli Nettyt juba ammu teadnud. Pärast mõneaastast tutvust viis Paul Netty ,,Estonia" asjaarmastajate-näitlejate ringkonda. Alguses mängis Netty väikeseid osi, hiljem oli juba tunnustatud näitleja. Aastatel 1907-1912 tutvus Pinna veel Saksa teatrieluga, lüües oma suurepärase osaga laineid; külastas Berliinis Emanuel Reicheri teatrikursusi; andis koos Theodor Altermanniga välja näiteajakirja ,,Näitelava"; mängis Kieli Väikeses Teatris ning üritas ka näitekirjanikuna üht-teist korda saata. Menu saatis näiteks tema draamat ,,Tasujad". 1912. aastal otsustasid Paul Pinna, Eduard Kurnim,
muusika. Minu suureks üllatuseks oli, et selline, küllaltki raske etendus suudeti muuta lõbusaks, vägagi nauditavaks ja eelkõige lihtsasti arusaadavaks kõigest läbi hoogsate, kuid samas lihtsate tantsude ja suurepäraste lauludega. Meeldis, et muusika oli parajalt rütmikas, mis on minu jaoks väga oluline, ning see sisaldas küllaltki lihtsat ooperit. Mind üllatas, et see muusika mulle meeldis, sest enamasti ma ei kuula selliseid teoseid, kuid muusikalis muutsid näitlejate võimsad hääled need laulud väga nauditavateks ning neid oli väga hea kuulata. Häirivaks osaks polnud mitte sugugi muusika, mida enne etenduse algust kohati kartsin, vaid näitlejate hääle vaiksus. Selle tõttu jäi nii mõnigi kord etenduse mõte arusaamatuks ning seega tundus muusikal esimestel minutitel igav. Kuid kaasahaaravad tantsusammud ja suurepärane muusika tasakaalustasid selle näidendi ning üldmulje oli siiski väga võimas.
ja pählit. ✗ Söödi ja räusati näitlemise vahel. ✗ Pilluti rahuolematuse puhul näitlejaid söögijäätmetega. Etendustest teatamine rahvale ✗ Etenduste päevi teatati lipuga teatri katusel. ✗ Kleebiti linnas müüridele kuulutusi. ✗ Etendused algasid kell kolm, sellest anti märku pasunapuhumisega. Teatri lavakujundus ✗ Dekoratsioonid puudusid. ✗ Näitlejatel oli varikatus peakohal. ✗ Näitlejate asukoha muutust või nõidade ja vaimude lendamist polnud vaja lavastada. ✗ Erinevate efekte ja dekoratsioone pidid pealtvaatajad ise ette kujutama. ✗ Ööd kujutas laes olev must vaip, päeva aga laes olev sinine vaip. Näitlejad ✗ Ainuke laval olev materiaalne kulutus oli näitlejate kostüümid. ✗ Naised näitelaval ei esinenud. ✗ Näitlejad pidid olema meisterlikud, et köita publikut neis tingimustes.
Oli ka veidike mänglev. Kolmanda vaatuse muusika on kurblik ning haletsev ja olukord ei muutu ka neljandaks vaatuseks ning etendus lõppeb kurvameelselt. Sain teada, et Puccini oli kirglik mees ning üsna edukas naistekütt. Arvan, et "Manon Lescaut" avaldab ideaalselt Puccini mõttemaailma. Tema teosed sobivad imeliselt ooperimaailma, kuna see väljendab kirglikust neis kõige selgemini. Mulle meeldib tema looming, mida kuulsin "Manon Lescauti" nautides. Pillimängijate ja näitlejate musikaalsed oskused olid omaette tase, seda tänu sellele, et Rahvusooper Estonia on väljavalinud parimatest parimad. Ooper tekitas minus nukrameelse tunde ja puges hinge, sest etendus lõppes traagiliselt ja oli hästi lavastatud. Teos on esimene ooper, mida vaatamas käisin. Võrreldes balletiga on ooper minu jaoks kordades huvitavam, kuna mõte on selgemini edastatud. "Manon Lescauti" lavastasid Läti Rahvusooperi töötajad
piiri. 4) Kõigil sellistel rahvusgruppidel oli õigus kutsuda ellu oma kultuuromavalitsuse asutused.Kõigile rahvusvähemustele tagati õigus emakeelsele haridusele ning nende koolid võeti riiklikule ülalpidamisele. Valitsus toetas jõudumööda rahvuslike kultuuri-ja haridusseltside ning laulukooride ja näitetruppide tegevust. 5) Järsult suurenes elukutseliste kirjanike,kunstnike,muusikute ja näitlejate arv,loodi elutuselisi teatreid,koore ja orkestreid.Emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini.Haritlaste kutseliidud nagu Eesti Kirjanikkude Liit, Eesti Näitlejate Liit ja Eesti Õpetajate Liit. Iseseisvusaastail laienesid märgatavalt kultuurikontaktid ning eesti kultuur vabanes seni domineerinud saksa ja vene mõjudest.Eesti kirjanduselus valitses 1920. Aastate algul luule, hiljem ka proosa, ennekõike realistlik romaan,milles saavutas kõrgeima taseme A.H.Tammsaare
usutavust. Menning eelistas lavastada Eesti eluolule lähedasi näidendeid, repertuaari valis ta realistlike näitekirjanike loomingut nii Eestist kui mujalt. Range kunstilise mõõdupuuga suhtus Menning väga kriitiliselt salongiteatrisse ja odavasse meelelahutusse. Vanemuine - Kui 1906aastal alustas Tartus tööd Eesti esimene kutseline teater Vanemuine, kutsuti Menning selle esimeseks teatrijuhiks ja lavastajaks. Menningu nõuded teatrile olid kõrged, näitlejate suhtes oli ta nõudlik ning repertuaaris ta publikumenu ja kunstiväärtuse vahel kompromissi tegema ei soostunud. Kohaliku publiku maitsega pidevalt konflikti sattudes, oli ta sunnitud 1914.aastal Vanemuisest lahkuma ning pärast seda loobus ta lavastamisest üldse. Peale seda tegutses ta 19141918.aastani Tallinnas Päevalehe toimetuses teatri- ja kontserdiarvustajana, seejärel alustas aktiivset poliitikatööd. Menning oli alates 1918aastast
Ekspositsiooni puudumisel olid abiks ka tegelaste selja peal kirjas olevad nimed, mis tegi stseenide jälgimise tunduvalt lihtsamaks. Valgustuse koha pealt ei saa mainida Anastassia Sevtsenko midagi märkimisväärset. See oli läbi terve etenduse ühesugune ning minu jaoks ei muutnud lavastuse meeleolu. Muusika ,,Misantroobi" näidendis üldse puudus. Näitlejate grimm oli üks esimestest asjadest, millele vaatajate pilk pöördus kuna see oli üsna silmapaistev. Kõigi tegelaste näod olid väga valged ning huuled punased. Näitlejate emotsionaalset ja ebatavalist tööd oli väga huvitav jälgida terve etenduse vältel. ,,Misantroobi" lavastaja, Markus Zohner, on kuulus oma ebatavaliste klassikateoste lavatõlgenduste poolest. Seepärast on tema lavastuse keskmes näitleja, kelle lavategevus annab publiku fantaasiale võtme. Kõik näitlejavahendid
Väljaspool Tallinna lisandusid täiskutselistena "Ugala" ja Narva Teater, poolkutselistena "Kannel", "Säde", Kuressaare Teater ja Rakvere Teater. Tallinnas endas, mis perioodi teatrielu kindlalt valitses, tõusis sõnalis-muusikaliseks esinduslavaks "Estonia" Ants Lauteri juhtimisel. Põhijooneks oli teatrite tehnilise varustuse ja ametioskuste pidev paranemine. Kino tulekule vaatamata jätkus vaatajaskonna kasv; lavastuste mängukordade suurenedes võis vähendada teatri mängukava ja näitlejate nimesid ning varuda igale näidendile rohkem proove, mis oluliselt parandas mängutaset. Tänapäeval on juba kinos käimine kujunenud väga sagedaseks ürituseks. Praegu näidatakse erinevate riikide filme ja ei ole enam kinos kohapeal näitlemine, vaid näidatakse prožektoriga. Perioodi lõpuks oli Eestis juba igati euroopalik kaasaegne teater, mida polnud põhjust vanemate teatrirahvaste ees häbeneda. Tähtsad sündumused
Oma loomingu kaitsmise väljakutsed internetis Internetis võib leida palju erinevaid filme, muusikat, pilte, videosid jms. Seda kõike on võimalik endale tasuta alla laadida. Nüüd tekib küsimus, kas see on ka õiglane koostajate suhtes, kes on tegelikult väga suure töö ära teinud selle nimel, et üldse mõni teos valmiks? Filmi tegemine on väga suur töö. Selle tegemisel osaleb väga palju inimesi ning sellesse panustatakse samuti palju. Kogu see protsess näitlejate valimine, kostüümide hankimine, koha valimine, näitlejate mäng jne, see on aeganõudev töö ning ei tule lihtsa klõpsuga. Ning ühel hetkel tuleb see film välja, kuidagimoodi saab see internetti ning seda salvestatakse endale ühe nupuvajutusega. See ei ole õiglane tegijate suhtes. Selle vältimiseks võiks internetis kõik tasuta filmitõmbamise kohad kinniseks panna või lihtsalt keelustada. Või teine võimalus on see, et kuna filme filmitakse kinodes, siis lihtsalt enne
tasemel ees näomaskid *publiku jaoks olid varikatused, puuviljamüüjad ja lõhnadusid *kaovad maskid Näitekirjanduse isikud + nende uuendused Aischylos andis atika tragöödiale klassikalise kuju. Rõhutades teatri iseseisvust, lahutas ta tragöödia kultusest Sophokles uuendas draamakirjanduses ja teatris : loobus süzeeliselt ühendatud triloogia põhimõttest, suurendas näitlejate arvu 2-lt 3-le, mis võimaldas mitmekesistada näidendi tegevust ja kooriliikmete arvu 12-lt 15-le, lisas dekoratsioone Euripides kasutas proloogi tänapäevases mõistes olukorra seletusena näideni alguses, näidendite keel on lihtne, koori rakendas ta traditsiooni pärast. Looming viis atika tragöödia arengu lõpuni. Aristhophanes andis oma satiirilist suhtumist edasi koori kaudu, näidendite koomilisele põhiideele lisas
Filmile lisati armulugu Dorian Gray ja Emily Wottoni vahel, mis omakorda venitas filmi lõpu, võrreldes raamatu lõpuga, pikemaks ja dramaatilisemaks, andes filmile tegelaste keerukuse ja põimituse lisanüansi. Kahjuks jäi see armulugu ekraanil ääretult lühikeseks. Samamoodi lühikeseks ja väga pinnapealseks jäi Basil Hallwardi suhe Dorianiga, mis raamatus oli tunduvalt sügavam ja tähendusrikkam. Rääkides natuke rohkem filmist leian, et näitlejate valikuga on täppi pandud. Eriti sümpatiseeris mulle Colin Firth'i poolt mängitud tegelaskuju Lord Henry Wotton, kellest õhkus salapära ja vastuolulisust. Samuti on Dorian Gray rolli mängima valitud Ben Barnes ideaalne kehastus Oscar Wilde loodud tegelasest. Peale hea näitlejate valiku ilmestab filmi ka suurepärane muusika ning ekraanile on toodud hea visuaal kunagisest Londonist. Huvitav faktor linateose juures oli Dorian Gray portree kujutlemine
Enne etendust lootsin korralikku meelelahutust ja palju nalja. Arvasin seda seetõttu, et näitlejad on ju head, lavastajaks on väga humoorikas mees ning pealegi põhineb lavastus suurepärasel briti komöödiafilmil. Nii kirjutas ka Postimehe arvustus. Näitlejatest meeldis mulle kõige rohkem Liina Tennosaar, kuna ta täitis minu meelest kõige paremini oma rolli ning rääkis ka teksti kõige selgemini. Samuti jäi mulle silma Merle Jääger. Üleüldiselt oli tegelikult näitlejate töö päris hea, kuid selle tüki sõnum jäi mulle arusaamatuks. Pean tunnistama, et vahepeal seda etendust vaadates, hakkas isegi igav. Loomulikult oli ka kohti, kus sai kaasa naerda, kuid siiski miski jäi nagu segaseks. Ootasin sellelt etenduselt rohkem huumorit ja arusaadavust. Enne etendust ma kava ei ostnud, ehk võis see ka midagi muuta, sest ma ei saanud ju eelnevalt ülevaadet etendusest. Ma arvan, et mu ootused olid liiga suured, kuid samas võib-olla see etendus
heas mõttes eripärane. “Rinaldo” jooksul tuli ette hulgaliselt aariaid, millega Estonia näitetrupp suurepäraselt hakkama sai. Palal polnud negatiivseid külgi. Kõik kanti ettevalmistatult ette. Veidi ootamatu oli see, et mehe osa täitis naine, aga ju oli nii parem. Lavakujunduses oli kasutatud gigantseid malelaudu märkimaks sõda ja selle strateegilisust. Kostüümid käisid tollase aja ja oluga kaasas. Üldplaanis jäin kõigega rahule. Näitlejate töö oli usutav ja hea, millegi katastroofilisega keegi hakkama ei saanud, orkester oli tasemel, lavakujundus, kostüümid, eriefektid olid paigas, seega olen õnnelik, et läksin seda kuulama ja kõik sujus. Kuna varasem kogemus ooperiga on kesine ning eelmist korda ei mäletagi, ei oska ma võrdlusmomenti luua, aga tuginedes omadele ootustele ja lootustele oli kõik nii nagu ette kujutasin. Oleksin tahtnud näitlejate kohta brošüürist rohkem teada saada, aga eks see on internetist uuritav
KARJÄÄR • Võru praostkonnas abipastor • 1906 Eesti esimene kutseline teater Vanemuine (teatrijuht ja lavastaja) • 1911–1912 Tartu ajalehe Meie Aastasada toimetajana • 1914–1918 Tallinnas Päevalehe teatri- ja kontserdiarvustaja Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 4 • 1918–1921 Eesti esindaja Skandinaavia riikides • 1921–1933 saadik Saksamaal, Šveitsis ja Austrias • 1933–1937 Lätis • 1936 Eesti Näitlejate Liidu auliige • 1937. aastast jäi Tartusse vanaduspõlve veetma Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 5 TEATRI KARJÄÄRIST • Esikohal koostöö • EI "staaritsemisele • Näitlejate eraelu • Sihiks vaatajate eelistuste suunamine • Tundis hästi majandust • Kompromissitus rahvusliku kunstiteatri tõest • Järeleandmatus kommertsiaalsele väikekodanlikule maitsele Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 6 MÄLESTUSED
kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid, oopereid, operette ja ballette. · Teater on koht teatrietenduste andmiseks - teatrihoone, kultuurimaja, tänav (tänavateater). · Teater on kunstiliik (lavakunst, teatrikunst). · Teater on teesklus, tembutus; vaatamisväärne sündmus. Näiteks: Teeskles - Ära mängi teatrit! Lollitas - Laps tegi niisama teatrit jne. · Teatrietendus sünnib näitekirjaniku, näitlejate, lavastaja ning kujundaja (teatrikunstniku) koostöös. Neil on rohkesti abilisi: valgustajad, helitehnikud, rätsepad, riietajad, jumestajad ehk grimeerijad ja lavatöölised.( Vikipeedia: Teater) Näitekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades: näiteks enne jahile minekut korraldati maagilisi mänge, millega paluti jumalailt head saaki. Mänguõnn pidi tooma õnne ka tegelikku ellu. Aastatuhandete jooksul arenes sellistest kombetalitustest näitekunst
esitav kunstiasutus, kus etendatakse näidendeid, oopereid, operette ja ballette. ● Teater on koht teatrietenduste andmiseks - teatrihoone, kultuurimaja, tänav (tänavateater). ● Teater on kunstiliik (lavakunst, teatrikunst). ● Teater on teesklus, tembutus; vaatamisväärne sündmus. Näiteks: Teeskles - Ära mängi teatrit! Lollitas - Laps tegi niisama teatrit jne. ● Teatrietendus sünnib näitekirjaniku, näitlejate, lavastaja ning kujundaja (teatrikunstniku) koostöös. Neil on rohkesti abilisi: valgustajad, helitehnikud, rätsepad, riietajad, jumestajad ehk grimeerijad ja lavatöölised. (Vikipeedia: Teater) Näitekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades: näiteks enne jahile minekut korraldati maagilisi mänge, millega paluti jumalalt head saaki. Mänguõnn pidi tooma õnne ka tegelikku ellu. Aastatuhandete jooksul arenes sellistest kombetalitusest näitekunst
näomiimikate tegemise, võisid näitlejad mõjule pääseda tugeva selge hääle ja ilmekate zestidega. Etenduse mõju suurendamiseks kasutati ka võtteid, näiteks leiutati kraana taoline seadeldis, millega sai vajaduse korral näitleja orkestra kohale õhku tõsta. Tragöödianäitlejad kandsid uhkeid, sageli eredavärvilisi ja rikkalikult kaunistatud rüüsid ning kõrgeid jalatseid-koturne-oma jumala Dionysose järgi. Hiljem rüüsid vooderdati, näitlejate pikkust tõsteti peakattega ja jalatsitaldade paksendamisega. See andis näitlejaile tollastes suurtes vabaõhuteatrites mõjuva väärikuse, mis sobis kujutavate tegelastega. Etentustes käsitleti lugusid pooljumalatest ehk heerostest, kreeklaste ja nendehõimlaste legendaarsetest esivanematest. Heeroste head ja halvad teod, sõjad vaenutsemised, abielud ja abielurikkumised ning nende laste saatus, kes väga sageli
Täär Jerryna (Daphne). Etenduses mängisid veel Marika Barabanstsikova, Alo Kurvits, Tõnu Kattai, Jaan Willem Sibul, Merle Jääger jne. Muusikal kestis poolteist tundi, millest 15 minutit oli vaheaeg. Sinna saabudes ei tundunud, et saalis oleks olnud palju rahvast. Kuid etenduse käigus märkasin, et saal oli täiesti täis. Kuigi etendus oli pikk, suudeti meeleolu saalis kogu aeg üleval hoida. Etendust sai väga hästi nautida, kuna näitlejate hääled olid minu jaoks väga heal tasemel. Kindlasti lisas plusse juurde see, et peaossa oli valitud laulja Gerli Padar, kelle võimas hääl kedagi külmaks ei jätnud. Ka näitlemises võib esitajaid kiita, sest kõik sulandusid oma rolli väga veenvalt ning näitlesid hästi. Etendus ise oli väga humoorikas ja kaasakiskuv. Osad stseenid muustusid vahel igavamaks ja pikaks, kuid kohe peale niisuguseid tükke, tuli midagi teistsugust. Kas tuli siis mõni
Miniatuur lühike kirjutis, mis lähtub teesist või motost Aforism mõttetera Maksiim lühidalt ja väljendusrikkalt (2-3 lausega) anti edasi moraalne tõlgendus või järeldus. Ülevaade Moliere elust. (film) 1. Missugune Moliere etendus keelustati ja miks? ,,Taratuffe" sest kirikule ei meeldinud see. 2. Kui kaua oli see etendus keelu all? 5 aastat. 3. Mida peab Moliere kirjutamisel silmas? Kirjutas nii et rahvale ja kuningale meeldiks. 4. Näitlejate kohustused Moliere teatris ja näitlejate tasustamine. · Kõik rollid, mis määrati, pidi vastu võtma. · Kui näitleja lahkus vabatahtlikult, siis maksti talle tema tehtud kulutused tagasi. · Kui näitleja lahkus pahandustega, ei saanud ta midagi · Palgad olid võrdsed. Jagati võrdselt ära, mis jäi teatri rahadest järgi. · Moliere sai kahekordse palga, kuna ta oli lavastaja, kirjanik ja näitleja. · Päevapalk oli neile, kes olid ajutiselt teatris.
hoolitsema remondi eest. Antiikteater on tekkinud jumalate kultustest ja sellega kaasnenud rituaalsetest toimingutest. Antiikteatris ei olnud enam väga olulisel kohal miimilist laadi laulud ja tähtsuslikud tantsud. Thespis oli esimene näitejuht ja näitleja, kes julges jumalat mängida. Tragöödia ja komöödia täienesid pikkamisi. Algul kujutleti ainult Dionysose elu ja seiklusi. Pärastpoole hakati etendama sündmusi kangelaste- pooljumalate elust, hiljem koguni inimeste elust. Näitlejate arv suurenes. Peaosa tragöödias etendab nüüd nende näitlejate tegevus. Tegevuse käigust olenevalt esitas koor laule. Etendused muutusid rahvale arusaadavamaks, elavamaks ja huvitavamaks. Kreeka näidendeist võisid osa võtta ainult mehed. Seepärast täitsid ka naiste osi mehed. Tragöödias esinesid näitlejad pikkades, eredates, rikkalikkudes rüüdes. Komöödias, milles kujutleti tavaliste inimeste elu, esinesid näitlejad lihtsates rõivastes. Esinemise puhuks pandi
Kui midagi liigutada taheti siis võeti see ese kujutletavalt oma kohalt ja pandi mujale, vana koha peale tõmmati rist. Samuti pidi kõigi tegelaste riietel olema väike taskuke kriidi tarbeks. Tegelaste riietus sobis üldise rahulikes toonides miljööga. Positiivne oli ka see, et kõigil tegelastel olid nimed peal, see tegi jälgimise lihtsamaks. Etendusel puudus muusikaline kujundus, kõik helid tekitasid näitlejad ise. Näitlejate töö oli suurepärane. Eriti tubli oli Katariina Lauk. Ta mängis viie tegelase osa ja kõik need olid täiesti omanäolised. Samuti oli tema kleidilahendus väga leidlik. Seda sai sättida mitut erinevat moodi, et iga tegelane ikka teistest erineks. See tegi jälgimise lihtsamaks. Peaosades olid Alceste ja Céliméne, keda kehastasid Tanel Saar ja Elina Pärnamägi. Nende esituses oli efektne vahepeal teksti kõrvale käiv aktopaatika
Rooma teatrietendused jäidki rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks, ega käsitlenud tõsiseid probleeme, nagu seda leidus Kreeka draamas. Suur osa näitemängudest olid hellenistliku Kreeka komöödiate roomapärased mugandused. Välisilmelt oli Rooma teater samuti üsna kreekapärane. Lava ja pealtvaatajate istekohad olid varasemal perioodil enamasti puust. Esimesed kivist teatrid rajati Rooma alles vabariigi lõpul. Erinevalt Kreekast puudus Rooma teatril koor. Näitlejate dialoogid vaheldusid seal hoopis laulupartiide ehk aariatega. Näitlejate ühiskondlik positsioon oli Roomas madal ja nende hulgas oli isegi orje, kes rääkisid igapäevast lopsakat kõnekeelt, milles esines sageli sündsusetut sõnapruuki. Seega mängis suuresti Rooma teatri kujunemisel ka Kreeka teater. Kõnekunstile hakati aja jooksul rohkem tähelepanu pöörama eeskätt Kreeka kultuuri mõjul. Enamik roomlasi saatis oma pojad kooli kirjatarkust õppima. Üsna
William Shakespere „Veneetsia kaupmehe“ põhjal Shakespere „Veneetsia kaupmehe“ ainetel mängitakse draamateatri laval juba teist näidendit. Seekordne lavastus on eriline eriti uue tõlke ja uudse lavastuse poolest. Peeter Volkonski ja Hannes Villemsoni tõlkes oli värsivorm kuulates lihtne ja loomulik. Dünaamilisust ja ehedust lisas Ervin Õunapuu tume kaldus peegelpõrand, sädelevad klaasikillud näitlejate kasukatel, Taavi Varmi koostatud liikuvad taustaklipid ning Andreas W helikujundus. Kõige selle kooslus ning hea näitlejatöö viisid vaataja 16. sajandi Veneetsiasse. Shakespere komöödia süžee on võetud 14. sajandil ilmunud raamatust „Il Pecorne“ („Lollpea“) Näidendi põhiteemaks on laenamine ja võlgu olemine ning seda mõistes ei tuleks piirduda ainult rahaga, vaid võlgu olemine ka inimsuhetesse üle kanda.
Õnneks olid üleval inglise keelsed subtiitrid ning ma sain sealt lugeda, kui midagi arusaamatuks jäi. Kui näitlejad laulsid, siis kostus see paremini. Mulle väga meeldisid need kohad, kus Eliza kõrgeid noote laulis. Kõige naljakamad tegelased olid Eliza isa ja tema kaks sõpra, kes purjakil tantsisid ja laulsid. Pillimängijate juures panin tähele, et neid on vähem kui ballettides, aga sellegipoolest tegid nad oma tööd hästi ja paljudes kohtades oli see väga effektne ning andis näitlejate tegevusele palju juurde. Näitlejate kostüümid olid muusikalile sobilikud ja kõige kaunim oli muidugi Eliza valge kleit. Esimest korda nägin, et Estonias on liikuv põrand, ning see oli väga lahe. Mulle meeldis, kuidas see aeg-ajalt jälle keerles ja rohelistes kostüümides mehed tulid, ning asju ära viisid ja teisi tõid. Alati jäi mulle silma see lühter, mis pikalt alla langes laest, kui Higgins'i tuba tuli. Üleüldiselt meeldis mulle lavastuse dekoratsioon
Etendusteks kasutati esialgu suuremaid sissesõiduhoove. Etendused toimusid õuele ehitatud lava. Lavakonstruktsioon oli keerukas, sest näitlejad esinesid korraga mitmele poolele, et publik saaks jälgida etendust igast küljes. Dekoratsioone oli vähe, samuti piirduti vaid hädavajalike rekvisiitidega. 16.saj lõpuks oli Londonis juba rohkem teatreid kui ülejäänud Euroopas. Teatri näitelava ulatus tagaseinast poodiumina pealtvaatajate keskele. Lava taga paiknesid uksed näitlejate liikumise tarvis. Näitlejate kostüümid oli kallid, mistõttu kasutati ülikutelt ostetud riideid. Etendused kulgesid ilmselt ilma vaheajata. Stseen algas näitlejate lavale ilmumisega , lõppes nende lahkumisega. Etendused kestsid kuni 2 ja pool tundi. Näitlejalt eeldati kujutatava isiku veenvat mängimist. Rahvusliku tõusu ajal avati Londonis palju tasulisi teatreid. Olid avalikud ning erateatrid, mis esinesid publiku koosseisu ja näitetruppide poolest. 2.Shakespeare.
Noorena tõlkis ta Goethe luulet itaalia keelse. Proosaloomingust on tuntud romaanid „Kadunud Mattía Pascal“ ja „Üks, ei ühtki, tuhat tükki“ Jaapani noh-teatri mõjuline iiri teater (Yeats) Euroopa vaimul on peaaegu võimatu kohaneda Kaug-Ida teatri traditsioonide ja rituaalidega. Ometi peab sealt paljut imetlema. Eriti huvitavad on lavakujunduse sümboolika ja äärmiselt ilusad kostüümid, kus iga värv ja volt kannab tähendust. Imetlusväärne on näitlejate meisterlikkus, täielik kontroll iga žesti, iga peapöörde ja kehaliigutuse üle, mis on saavutatud lapsepõlvest alanud harjutamise ja karmi distsipliiniga. Jaapani teatril on kaks vormi. Üks on klassikaline ja aristokraatlik noh-teater, mille juured ulatuvad sügavale religioossesse rituaali, teine rahvalik kabukiteater, mis koosneb erinevatest osadest (ka-laulmine, bu- tants, ki-näitlemine). Noh-teater on põhiliselt monoloogide ja reministsentsidega draama
Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Karakter - kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Monoloog ehk ühekõne. Tegelase pikem omaette arutlus, milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Seda võtet kasutanud oma teostes J.Smuul ja J.Kross. Remark näidendi autori selgitav märkus, juhis lavastajale, näitlejale või lavakujundajale. Stseen - lavateose väikseim terviklik osa; etteaste. Stseenis ei muutu näitlejate koosseis laval. Näitlejate paigutust ja liikumist stseenis nimetatakse misanstseeniks. Süzee ehk sündmustik .Süzeel on kuus põhilist koostisosa: 1. ekspositsioon-teose sissejuhatus. 2. sõlmitus-sündmus-käivitab tegevuse. 3. dispositsioon-teose arendus-pinge tõus-probleemi. 4. kulminatsioon-tegevuse haripunk. 5. pööre,sündmused-pinge langeb,juhib lõpplahendusele. 6. konklusioon-teose lõpetus.Lahendus. Võib jääda ka avatuks.Lõpplahenduseks võib olla ka püant-ootamatu
Kunsti üle arutlemine Kunsti tutvustajad Eesti Kunstimuuseum Tallinnas 1934 valminud Kunstihoone Kunstinäitused – Läti, Soome, Itaalia, Prantsusmaa Tuntud inimesed Eduard Viiralt Jaan Koort Anton Starkopf Eduard Viiralti „Põrgu“ Teatrikunst Teatrielu keskus Tallinn Silmapaistev rahvusteater Estonia Kutselised teatrid - Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas Poolkutselised trupid - Kuressaares, Valgas, Võrus Eesti Näitlejate Liit - kutseliste näitlejate, lavastajate, dekoraatorite koondamine Filmikunst Esimene täispikk mängufilm „Mineviku varjud“ 1924 Esimene helifilm „Kuldämblik“ 1930 Filmioperaatorite kõrge tase dokumentalistika vallas Sport Loodi Eesti Spordi Keskliit 1940. aastal 243 kohalikku seltsi, 15000 sportlast Korraldati mitmeid võistluseid Populaarsemad spordialad Maadlemine Tõstmine Pallimängud (jalgpall ja korvpall) Kergejõustik
Arvan seda selle tõttu, et see etendus ei pakkunud mulle kuigi palju huvi, sest päris lapse eas ma pole. Ta oli päris lapselik. Asi võib muidugi olla ka selles, et muusikale ma väga ei kuula ega vaata ja selle tõttu ütlen esitusele tavapärane. Lavastatud oli iseenesest etendus hästi, lapsesõbralik. Kostüümid olid näitlejatel väga kirevad ja huvitavad. Nendega oli vaeva nähtud. Dekoratsioon oleks võinud olla parem ja kaunistusi oleks võinud rohkem olla. Näitlejate tantsimine mulle meeldis, sest koos lauluga see kutsus kaasa tantsima. Kokkuvõtteks võib öelda, et etendus ei tasunud ennast minu jaoks ära. Pileti hind oli üpriski kõrge. Näitlejate kohta pole ühtegi halba sõna. Nende poolt oli töö suurepäraselt tehtud, aga etendus muutus mingi aja peale üksluiseks. Oleks saanud seda kindlasti kuidagi paremini lavastada, et ka suuremal inimesel oleks huvitav kuulata ja vaadata seda.
· pealtvaatajate kohad asetsesid tõusvalt poolringis ümber orkestra Keskaegne teater · Draama saavutas kõrgtaseme XIV XV sajandil. Antiikne teater hävitati varakeskajal kiriku poolt täielikult. · Tekkis liturgiline draama: piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega. · Kujunesid välja piibliainelised draamad müsteeriumid. · Keskaegsed näidendid olid seotud piibli- lugudega või kujutasid pühakute imetegusid. · Näitlejate kostüümid olid viimistletud ja rikkalikult kaunistatud. · Etendust saatis muusika. Renessansiteater · Püüti taaselustada antiikaja teatri- traditsiooni. · Hakati ehitama teatreid, millel oli hobuserauakujuline saal ning eesriidega lava. · Kasutati maalitud dekoratsioone. commedia dell`arte · tekkis Itaalias 16.sajandil ja ühendas endas farsi ja karnevalipidustuste traditsiooni ning
8. Hamleti kõhklused. Sündmuste areng Hamleti kõhklused, otsused Hamleti tegevus 1. Kohtumine emaga 1. Esialgsed väikesed Vaim palub Hamletil kätte kõhklused maksta ja Hamlet annab 2. Hakkab uskuma ja vande. läheb kaasa. Läheb siiski vaimuga kaasa. 2. Näitlejate kutsumine Huvi näitlejate vastu Võtab näitlejad lahkelt vastu ja palub neid võõrustada. 3. "Hiirelõks" (Claudiuse 1. Claudius lahkub Hamlet otsustab mitte paljastamine) etenduse ajal järsult Claudiust tappa, sest arvab, et 2. Hamlet on ta süüs Claudius saab oma patud kindel. Tappa või andeks.
ning suutsid anda edasi emotsioone nii näitemängus kui ka muusikapalades. Etenduse üheks mõjuvaimaks faktoriks oli Tarmo Leinatamme käe all juhitav orkester, kes mängis suurepäraselt välja teose muusikalise osa. Olgugi, et teadsin teose süzeed ja olin kindel, et tegemist on hea muusikaliga, polnud ma kindel, kuidas mängivad näitlejad välja oma osad ning milline on teose miljöö. Minu heameeleks üllatas mind teose miljöö ja näitlejate meisterlikkus juba etenduse esimesel minutil, mil nägin uhkeid rekvisiite ja näitlejate aktiivset lavategevust. Väga meeldis saalis kõlav orkestriheli ning lauljate võimas hääl. Lavastuse poole pealt meeldis see, et tegevusse oli kaasatud hästi palju erinevaid tegelasi, mis tegi etenduse jälgimise huvitavaks. Ainukeseks miinuseks selle etenduse puhul võiks lugeda seda, et suurtes massistseenides ei jõudnud kõiki
kehastavaid näitlejaid korvis lavale, kus nad sekkusid tegevusse ja lahedasid tülisid. Näitlejad ja kostüümid. Näitlejateks olid vaid mehed ja laval oli kolm näitlejat. Kreekas ei olnud näitlejad nii au sees, kui Roomas. Näitlejad said maskide vahetamisega esitada etenduses mitut rolli. Näitlejaiks võisid olla vaid vabadest kodanikest mehed ja näideldi alati osi iseloomustavais maskides. Algselt oli peategelaseks koor, aga näitlejate arvult 3 mäng tõrjus selle järk-järgult kõrvale. Näitlejate nende kostüümid vastasid näidendi laadile. Tragöödias olid pikad, voogavad, värvilised ja rikkalikult kaunistatud rõivad. Kõrged parukad ja paksude nahktaldadega jalanõud, mis lisasid näitlejale pikkust. Komöödia tegelased kandsid enamasti lühikesi riideid, kõhule ja tagumikule oli asetatud paks polster. Kreeka näitlejad kandsid nii tragöödias ja komöödias maski
on nende kooli uus õpilane. Üheskoos kandideeritakse kooli muusikali peaosadesse. See aga ei ole sugugi nii lihtne. . . Kogu etenduse sündmustik tiirleb ümber East High Schooli nn kampade, mis pole kuni Cabriella ja Troy suhteni kunagi omavahel suhelnud, nüüd hakkab see aga muutuma. Kogu asjale lisab särtsu Sharpay sekkumine, mis sugugi head ei too. Lavakujundus oli ülesehitatud väga lihtsalt: laval oli 2 ratastel ruumikest, mida vastavalt vajadusele sujuvalt näitlejate poolt pöörati, need täitsid väga hästi kõiki vajalikke funktsioone. Kord oli üks keemialabor ja teine lava, küll üks muusikaruum ja teine veel miski muu. Etendusele lisas liikuvust see, et näitlejad väga osavalt ruumikeste katustel ja seintel olevatel treppidel ja redelitel liikusid. Näitlejate kostüümid olid väga lihtsad ja tänapäevased. Iga tegelane riietud just talle iseloomulikult ja see sobis ka nn kamba stiiliga. Targad nägid välja nagu
Üheks tegelaseks oli Triin Lepik, kes mängis nii nukuna, kui ka inimesena tüdruku osa. Tema liigutused jäid eriti silma, need olid väga äkilised ja läbimõeldud. Lepikul on uskumatult võimas hääl ning see sobis väga hästi sellesse näidendisse. Poisi osa mängis Rauno Kaibiainen. Tema jäi oma liigutustelt ja häälelt Lepikule alla. Kaibiaineni liigutused oli suhteliselt pehmed, kohati isegi jäi mulje, nagu ta ei teaks mida ta nüüd tegema peaks. Näitlejate riietus oli väga lihtne- lohvakad püksid ja pika varrukaga särk. Märgata oli ka näitlejate suurt koostööd. Kuna see oli nukuetendus, siis koguaeg oli näitlejatel vähemalt üks käsi nuku küljes ning kui midagi oli vaja samalajal liigutada või tõsta, siis teine näitleja abistas teda. Näitlejatööd iseloomustas ka see, et kui Lepik ja Kaibiainen olid nukkudega mingi osa ära mänginud, siis nad astusid nukkudeta lava äärde ja mängisid sõnasõnalt sama osa ka inimestena läbi.
EESTI KULTUUR KAHE MAAILMASÕJA VAHELISEL AJAL. Nii Eestis kui ka mujal maailmas arenes kultuur kiiresti. Sellele aitasid kaasa ka riigid ise. Kahe maailmasõja vahelisel ajal asendusid Eestis vene ja saksa kultuurimõjud inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri mõjudega. Suurenes elukutseliste kirjanike, kunstnike, muusikute ja näitlejate arv ning tekkisid uued proffesionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid. Hakati jagama ka preemiaid kirjanikele, kunsnikutele, näitlejatele, heliloojatele, sportlastele jne. Ka haridusele ja teadusele hakati rohkem tähelepanu pöörama. Hariduselu muutus palju eestipärasemaks. Venekeelne õppekava asendati eestikeelsega. Haridustaseme tõstmiseks kehtestati 6-klassiline koolikohustus ja ehitati hulk moodsaid koolimaju
annaabi.ee 
