tahkumisel eralduvat soojushulka saab arvutada valemiga: Q = λm Q – soojushulk (1J) λ (lambda) – sulamissoojus (1 ) m – mass (1kg) 5 Sulamine ja tahkumine Sulamissoojus (λ) on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju soojust on vaja 1 kg antud aine soojendamiseks või kui palju soojust eraldub 1 kg aine tahkumisel sulamistemperatuuril. λ – saame tabelist (õpiku tagakaanelt, ülesannete kogu tagant) Näidisülesanne 1 Mida näitab terase sulamissoojus 84 000 J/kg. Vastus: 1 kg terase sulatamiseks on vaja 84 000 J soojust/energiat. 1 kg terase tahkumisel eraldub 84 000 J soojust/energiat. 6 Aurustumine/keemine, kondenseerumine Aurustumine – aine muutub vedelast olekust gaasiliseks. Kondenseerumine – aine muutub gaasilisest olekust vedelaks. Igal ainel on oma keemis- ja kondenseerumis-temperatuur.
soojushulka saab arvutada valemiga: Q = m Q soojushulk (1J) (lambda) sulamissoojus (1 ) m mass (1kg) 5 Sulamine ja tahkumine Sulamissoojus () on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju soojust on vaja 1 kg antud aine soojendamiseks või kui palju soojust eraldub 1 kg aine tahkumisel sulamistemperatuuril. saame tabelist (õpiku tagakaanelt, ülesannete kogu tagant) Näidisülesanne 1 Mida näitab terase sulamissoojus 84 000 J/kg. Vastus: 1 kg terase sulatamiseks on vaja 84 000 J soojust/energiat. 1 kg terase tahkumisel eraldub 84 000 J soojust/energiat. 6 Aurustumine/keemine, kondenseerumine Aurustumine aine muutub vedelast olekust gaasiliseks. Kondenseerumine aine muutub gaasilisest olekust vedelaks. Igal ainel on oma keemis- ja kondenseerumis- temperatuur.
Mõõdetakse: Absoluutarvuga uute haigusjuhtude (new case) ehk haiguse esmasjuhtude (incident case) arv mingil ajavahemikul. Suhtarvuga haigestumuskordaja IR (incident rate), mis väljendab haigusjuhtude arvu rahvastikuarvu (rahvastikurühma suuruse) suhtes mingil ajavahemikul. Haigestumuskordajat arvutatakse soo ja vanuse järgi. IR = (Haigusjuhtude arv mingil ajavahemikul / Inimeste arv rahvastikus samal ajavahemikul) x 1000 Näidisülesanne: 2010. aastal registreeris Haigekassa Elva linna meestel 20 haigusjuhtu; Elva meesrahvastiku keskmine arv sel aastal oli 5000.Arvuta haigestumuskordaja. IR = 20/5000 = 0,004 aastas Saadud vastus korrutatakse 1000-ga: 0,004 x 1000 = 4 Vastus: Haigestumuskordaja oli 4 juhtu 1000 mehe kohta aastas. Levimus (prevalence) on protsess, mis näitab kõigi (uute ja vanade) haigusjuhtude esinemist rahvastikus. See antakse kuupäeva täpsusega ja iseloomustab hetkeseisu.
mis on ja mida näitab erisoojus, aurustumissoojus, sulamissoojus ERISOOJUS c = Q / m . t (J / kg . K) AURUSTUMISSOOJUS L=Q/m (J/kg) Keemis- ehk aurustumissoojus (L) on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju soojust on vaja 1 kg antud aine aurustumiseks või kui palju soojust eraldub 1 kg aine kondenseerumisel keemistemperatuuril. L-i saame tabelist (õpiku tagakaanelt, ülesannete kogu tagant) Näidisülesanne 2 Mida näitab vee keemissoojus 2,3·10 J/kg. Vastus: 1 kg vee aurustumiseks on vaja 2 300 000 J soojust/energiat. 1 kg vee kondenseerumisel eraldub 2 300 000 J soojust/energiat. SULAMISSOOJUS = Q : m (J / kg) Sulamiseks nim. aine üleminekut tahkest olekust vedelasse olekusse. Temperatuuri, mille juures aine sulab, nim selle aine sulamistemperatuuriks.
molekulide vastastikmõju potentsiaalse energia summa, ideaalse gaasi korral aga summaarne kineetiline energia. Soojushulk on energia, mis antakse kehale soojendamisel, või võetakse kehalt jahutamisel. Soojushulk arvutatakse valemist Q = c m T , kus c on aine erisoojus, m keha mass ja T temperatuuri muut. Isobaarsel protsessil tehtud töö A = p V , kus p on rõhk ja V ruumala muut. 1 Näidisülesanne 1. Gaas sai soojushulga 100 J ja tegi tööd 140 J. Kuidas ja kui palju muutus tema siseenergia? Lahendus. Teeme lihtsa joonise, mis Antud: näitab, et gaas saab mingi Q = 100 J soojushulga ja teeb paisumisel A = 140 J mingi hulga tööd. U = ? Antud ülesandes lähtume termodünaamika I seadusest, mille kohaselt keha poolt saadud või äraantud soojushulk avaldub keha siseenergia muudu ja
Mooli definitsioonist järeldub, et mool on ainehulk, milles on 6,02·1023 molekuli (aatomit). Seda arvu nimetatakse Avogadro arvuks N A = 6,02 10 23 1/mol . Aine molaarmass on ühe mooli aine mass. Süsiniku korral näiteks µC = 0,012 kg/mol. Teades molaarmassi µ ja molekulide arvu ühes moolis, avaldub ühe molekuli mass m0 järgmiselt µ m0 = . NA 1 Näidisülesanne 1. Kui suur on vee (H 2 O) molaarmass? Lahendus. Lähtume vee keemilisest valemist H 2 O, mille kohaselt veemolekul koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Keemiliste elementide perioodilisuse tabelist saame aatommassidest vesiniku ja hapniku molaarmassid µ H = 1 g/mol = 0,001 kg/mol , µO = 16 g/mol = 0,016 kg/mol . Arvestades, et vee molekulis on kaks vesiniku aatomit, saame eelnevat arvestades vee molaarmassiks µH 2O
Eksponentsiaalne kasvamine ja kahanemine Õppematerjal 11. klassile Eksponentsiaalne kasvamine Kasutatakse siis kui arv suureneb kindla protsendi võrra teatud aja jooksul. n p A = a 1+ 100 A on lõppväärtus a on algväärtus p on protsent n on ajavahemik Näidisülesanne 1 Kevade suurvee ajal suureneb järve veetase 2% päevas. Mitu liitrit vett on järves 3 päeva pärast, kui järves on algselt 170 000 liitrit vett. Eksponentsiaalne kahanemine Kasutatakse siis kui arv kahaneb kindla protsendi võrra teatud aja jooksul. n p A = a 1- 100 A on lõppväärtus a on algväärtus p on protsent n on ajavahemik Näidisülesanne 2 Metsas on enne raiet 80 000 puud
suuruse elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1 dzaul. Kõrge pinge / madal pinge · Elektrivool on kas tugev või nõrk! · Elektripinge on kõrge või madal! · Mida kõrgem pinge, seda suurem võimalus tugeva voolu tekkimiseks. · Elektrivõrgu pinge on 220 V eluohtlik! · Kõrgepingeliini ja maa vahel 100 000 V · Pinge äikesepilvede vahel 100 000 000 V (õpik lk 63 leiad rohkem pingete väärtusi) · Pinge ei tapa, vool tapab! Näidisülesanne 1 Elektritriikraud töötab pingel 220 V. Kui palju tööd teeb elektriväli laengu 1 C läbiminekul triikraua kütteelemendist? Andmed: Lahendus: U = 220 V U= A q A = Uq q=1C A = 220 V x 1 C = Leida A! 220 J Vastus: Elektriväli teeb tööd 220 J Näidisülesanne 2
kineetilise energia mv2/2 näol, kus m on elektroni mass ja v tema kiirus ainest välja tulemisel. 23. Kirjuta fotoefekti punase piiri sageduse valem. f = A/h 24. Kirjuta fotoefekti punase piiri lainepikkuse valem. = c/f = ch/A, kus (loe lambda) 0n valguse lainepikkus ja c = 300 000km/s = 3.108 m/s on valguse kiirus vaakuumis, f valguse sagedus ja A elektroni väljumistöö ainest. Kirjuta vihikusse näidisülesanne lk 86 ja lahenda ülesanded 1-9 lk 87-88 ja vasta paragrahvi lõpus toodud küsimustele R 05.05.2006 Fotoefekti rakendused 14.1 Fotoelement ja fotokordisti 1. Mis juhtub fotoelemendis pealelangeva valgusega? Valguse toimel tekib elektrivool ehk valguse energia muundatakse elektrienergiaks. 2. Joonista fotoelemendi skeem. Selgita töö põhimõtet. Fotoelement on õhutühi kolb, mille sisemine pind on osaliselt kaetud metallikihiga, mille väljumistöö on väike. See on katoodiks
jõududele teadma veel algtingimusi keha asukohta ja kiirust mingil ajahetkel. Newtoni III seadus Newtoni III seadus kahe keha jaoks r r F12 = - F21 , r r kus F12 on esimese keha poolt teisele kehale mõjuv jõud ja F21 vastavalt teise keha poolt esimesele kehale mõjuv jõud. Mitme keha korral kehtib analoogiline seos mistahes kahe keha jaoks. Newtoni III seadust nimetatakse ka mõju ja vastasmõju seaduseks. Näidisülesanne 1. Leida jõud, mis on vajalik kehale massiga 400 g kiirenduse 1,2 m/s2 andmiseks. Lahendus. Antud: Teeme illustreeriva joonise. m = 400 g = 0,4 kg a = 1,2 m/s2 F=? Lähtume Newtoni II seadusest F = ma , mis võimaldab keha massi ja kiirenduse kaudu arvutada kehale mõjuva jõu. Asendades massi ja kiirenduse väärtused, saame F = ( 0,4 1,2 ) N = 0,48 N . Vastus: kehale massiga 400 g kiirenduse 1,2 m / s 2 andmiseks on vaja jõudu 0,48 N. NB
Sulamine toimub kindlal, igale ainele iseloomulikul sulamistemperatuuril. Aurustumiseks vajalik soojushulk Q = rm , kus m on aurustatava vedeliku mass ja r aurustamistemperatuurile vastav aurustumissoojus. Aurustumissoojus sõltub temperatuurist ja tavaliselt antakse see aine keemistemperatuuri jaoks. Aine põlemisel eralduv soojushulk Q =m , kus m on põletatava aine mass ja aine kütteväärtus. 1 Näidisülesanne 1. Kui suur on 3 kg alumiiniumi soojendamiseks temperatuurilt 20 0 C temperatuurini 80 0 C vajaminev soojushulk? Lahendus. Antud: Teeme joonise, mis kujutab t1 = 20 0C alumiiniumitüki kolme olekut. t2 = 80 0C Algul on alumiinium m = 3 kg temperatuuril t1, siis teda c = 890 J/(kg·K) soojendatakse (antakse juurde Q=? kindel soojushulk Q), mille tulemusena tekib lõppolek
kehtib impulsi jäävuse seadus. Viimase üldine sõnastus on järgmine. Impulsi jäävuse seadus: suletud (isoleeritud) süsteemi koguimpulss on jääv suurus, st mistahes ajahetkel on süsteemi kuuluvate kehade impulsside summa konstantne r r r p1 + p 2 + L + p n = const. Kehade liikumisel ja omavahelistel vastastikmõjudel kehade impulsid muutuvad, muutuda võib ka kehade arv süsteemis. Nii näiteks võivad kehad põrgetel liituda kui ka laguneda mitmeks kehaks. Näidisülesanne 1. Milline on 30 kg poisi impulss kui ta jookseb kiirusega 6 m/s? Lahendus. Antud: Teeme joonise. m = 30 kg v = 6 m/s p=? Vastavalt impulsi definitsioonile 1 p = mv , millest arvutamine annab p = ( 30 6 ) (kg·m)/s = 180 (kg·m)/s Vastus: poisi impulss on 180 (kg·m)/s. r r Kommentaar. Mõni sõna terminoloogiast. Impulssi p = m v nimetatakse vahel ka liikumishulgaks
Juhul kui liikumine ei ole ühtlane, iseloomustab liikumist hetkkiirus, mille arvutamine läheb koolifüüsika raamest välja. Järgnevas anname kiiruse ja teepikkuse arvutamise valemid veel teise erikujulise liikumise jaoks, ühtlaselt muutuva liikumise jaoks. Ühtlane liikumine võib olla nii sirgjooneline kui ka kõverjooneline. Viimase liikumise üheks erijuhuks on ühtlane ringliikumine. 1 Näidisülesanne 1. Ühtlasel sirgliikumisel läbib keha 10 sekundiga 150 meetrit. Kui suur on keha kiirus? Lahendus. Teeme joonise, mis näitab ülesande algandmeid. Antud: s = 150 m t = 10 s v=? Kuna tegemist on ühtlase liikumisega ja ühtlase liikumise korral on kiirus võrdne antud aja jooksul läbitud teepikkuse ja aja suhtega, siis s 150 v= =( ) m/s = 15 m/s . t 10 Vastus: keha kiirus on 15 m/s
kujutise konstrueerimisel esemest väljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmisest kolmest: K) optilise peateljega paralleelset kiirt, mis pärast läätse läbimist suundub nii, et selle pikendus läbib näiva fookuse; L) näivasse fookusse suunatud kiirt, mis parast läätse läbimist on optilise peateljega paralleelne; M) läätse keskpunkti O läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist suunda ei muuda. Joonis 15: Kujutise konstrueerimine nõguslaatse puhul. Näidisülesanne 2: Joonestage kiire AB edasine käik pärast läätse läbimist. Läätse fookus asub punktis F. Joonis 20: Näidisülesanne 2. Lahendus: 1. samm Joonistame kiirega AB paralleelse kiire CD, mis läbib laatse keskpunkti. See kiir ei murdu läätse läbimisel. Pikendame kiirt CD fokaaltasandini (kujutatakse joonisel kriipsjoonega). Joonis 21: Vasakul on lahenduse esimene samm ja paremal ülesande vastus.
JUHTIDE JADA- JA RÖÖPÜHENDUS Referaat Egle Kadastik 9.klass Juhendaja õp. Eigo Jürgenson Lustivere 2010 -1- Sisukord 2 Sisukord. 3 Juhtide jadaühendus joonis 1, joonis 2, tabel 3. 4 Jadaühenduse seaduspärasused. 5 Juhtide rööpühendus jadaühenduse näidisülesanne, joonis 3. 7 Rööpühenduse seaduspärasused, rööpühenduse näidisülesanne. JUHTIDE JADAÜHENDUS -2- Ühes ja samas vooluringis võib korraga olla mitu elektri tarvitit. Näiteks laevalgustis võib samaaegselt põleda mitu lampi; reguleerimaks voolutugevust mingis elektriseadmes, on koos seadmega vooluringi ühendatud ka reostaat jne. Joonis 1. Kaks ühesugust jadamisis ühendatud lampi
Erinevad efektid Teksti lisamine Teksti lisamiseks peab tegema kujundi nagu ,,tekstiväli". Tekstiväli on ka kujund ning sellel saab muuta täidet, kontuuri ja efekti nagu teistel kujunditel. TEKSTIFY -Tekstivälja kujundi ikoon Näidisülesanne: Tee maja, millel on uks ja aken. Katus punast värvi ja sein helehall. Maja kõrval seisab KriipsuJuku, tee ta juurde jutumull, tekst mõtle ise välja. Kus vaja kasuta kujunditäidet ja kontuuri. Võid katsetada ka erinevaid efekte. Tere! Mina olen Juku!
väärtusest, siis nnda sellise ajavahemiku lõpus avaldub selle suuruse lõppväärtus A. Alustuseks A suuruse lõppväärtus a algväärtus p kasvamise või kahanemise protsent n kasvutsüklite arv Kasvamine: Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Kahanemine: Fifth level Algväärtuse avaldamine: Näidisülesanne Katil on 3aastane poeg Mart, kelle jaoks soovis Kati raha koguda, et 15 aasta pärast täisealiseks saaval Mardil oleks iseseisvaks eluks stardiraha. Ta otsustas hoiusele panna 5000. Kui palju raha on hoiusele kogunenud Mardi täisealiseks saades, kui intressimäär on 4,5% aastas? Algandmed: Andmed valemisse: Arvuta Vastus: Hoiusele on kogunenud 9676,4 eurot, kui Mart on saanud täisealiseks. Lahenda ise! Lollideküla Põhikoolist lahkus igal aastal 12%
N: etaanhape (äädikhape) sulamistemperatuur 17°c, keemistemperatuur 118°c. Seega, alla 17 kraadi on aine tahkes olekus, üle 17 kraadi aga vedelas olekus. Alla 118 kraadi on aine vedelas olekus, üle selle aga gaasilises olekus ehk aine esineb auruna. Aine tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga ainekoguse mass Tiheduse valem Sümbolitega: (g/cm3) = m (g) / V ( cm3) Sõnadega: tihedus = mass / ruumala Tiheduse tähis (roo) Tiheduse põhiühik: kg / m3 Näidisülesanne tiheduse arvutamiseks: Kuulikese ruumala on 2,4 cm3 ja mass 3,6 g. Millise tihedusega materjalist on see kuulike valmistatud? Andmed: Valem: = m / V V = 2,4 cm3 = 3,6 g / 2,4 cm3 = 1,5 g / cm3 m = 3,6 g __________ Vaja leida: ! Vastus: Kuulike on valmistatud magneesiumist.
H. Sillamaa õpikust ptk. 2.3. Laplace'i integraalne teisendusvalem loob üksühese vastavuse originaalfunktsioonide ja kuju- tisfunktsioonide vahel. Originaali ja kujutise vastavust tähistame järgmiselt: x(t) L X(s) -1 või X(s) = L(x(t)) või x(t) = L (X(s)). Laplace'i teisenduse ja tema omaduste tabelid asuvad vastavalt lisas 1 ja lisas 2. Näidisülesanne N 1.1 5( s 2 + 5s + 10) Leiame originaali x(t ) , mis vastab Laplace'i kujutisele X ( s ) = . ( s + 3)( s + 4)( s + 5) Lahenduskäik Lahutame kujutise X (s ) osamurdudeks: 5s 2 + 25s + 50 A B C
Õ ül 9 /lk 111, töölehelt ül 8. 7. Selgitage, kuidas toimub ioonse aine (nt NaCl) lahustumine vees? (ehk kuidas tekivad ioonid lahusesse?) 8. Miks juhivad elektrolüütide lahused elektrit? Töölehelt ül 2. 9. Miks tahke NaCl ei juhi elektrivoolu, aga NaCl vesilahus juhib? 10. Miks kaaliumnitraadi lahustamisel vees lahuse temperatuur langeb, kaaliumhüdroksiidi lahustumisel vees aga tõuseb? 11. Molaarse kontsentratsiooni arvutamine. Õpikust näidisülesanne lk 92-93 ja ül 10-12 / lk 94; töölehelt lk 18 ül 1-6 molaarse kontsentratsiooni kohta. 1)
2) Valemite rakendamine: 4x²-25y²=(2x+5)(2x-5) 3) Ruutkolmliikme tegurdamine: ax² + bx + c = a(x - x1)(x - x2) , kus x1 ja x2 on võrrandi ax²+bx+c=0 lahendid. 5 ± 25 - 4 2 3 5 ±1 Näiteks: 2x²-5x+3=2(x-1)(x-1,5), sest x = = , x1=1 ja x2=1,5 22 4 4) Rühmitamine: x³+3x²-4x-12=x²(x+3)-4(x+3)=(x+3)(x²-4) Näidisülesanne: lihtsusta: -K ± K ² -ac * K-valem: kui ax²+2Kx+c=0, siis x= a Astendamine Naturaalarvuline astendaja 2³=222=8 00= - a0=1, kui a0 , st iga arv astmes 0 on võrdne ühega (kui see arv ei ole 0). 11²= 12²= 13²= 14²= 15²= 16²= 17²= 18²= 19²= 20²= 21²= 22²= 23²= 24²= 25²=
kindlat tüüpi heterosügootidel avalduvad mõlemalt vanemalt saadud alleelid. Kuna geenil võib esineda rohkem kui 2 alleeli, nim. seda polüalleelseks tunnuseks. 13. Mille poolest erinevad erinevate veregruppide vered? Vereraku pinnal olevate liitsuhkrute poolest. 14. Miks tuleb vereülekandel jälgida veregruppe? Kuna vale veregrupp põhjustab rohkem kahju kui kasu; tekib tugev immuunvastus. 15. Õpikust lk 87 on näidisülesanne vergruppide ülesannete kohta. Lahenda lisaks töölehelt 1 ja 6 ülesanne. 16. Millest on tingitud inimese reesuskuuluvus? Punaste vereliblede peal asuvast D-antigeenist. 17. Millal võib tekkida reesuskonflikt ema ja loote vahel? Kui ema veri on reesusnegatiivne (ei sisalda antigeeni) ja loote veri reesuspositiivne (sisaldab antigeeni). Võib toimuda vereülekande, abordi v trauma tagajärjel v sünnitusel. Millised võivad olla reesuskonflikti tagajärjed?
- lühisõrmsus (D) Intermediaarsus - enamik tunnuseid ei avaldu Mendeli seaduste kohaselt - enamikul tunnustest esineb intermediaarsus üks alleel ei suru teise alleeli avaldumist täielikult alla avalduvad vahepealsed tunnused - Nt. õite värvus punane + valge = roosad õied Kodominantsus - Heterosügootidel võivad avalduda mõlema alleeli määratud tunnused korraga - Nt. Ristatakse punane + valge õiega taim = punasevalge triibulised õied Näidisülesanne: Inimeste puhul tuuakse intermediaarse tunnuse näiteks sageli lokkis juuksed, kuigi see pole tegelikult ühe geeni määratud tunnus. Oletame aga, et tunnust määrab vaid üks geen ning homosügoodid on kas sirged või lokkis juuksed, heterosügootidel aga lainelised juuksed. Milliste juustega lapsi saaksid vanemad, kas mõlemad on laineliste juustega? S - sirged L lokkis SL - lainelised P SL X SL Genotüüp F1 SS SL SL LL Fenotüüp sirge laineline laineline lokkis
kuid see erineb maailmamere eriosades päris palju. Ekvatoriaalsetel aladel on soolsus keskmisest madalam, see tuleneb suurest sademetehulgast (õhuniiskus on suur, auramine väiksem). Lähistroopilistel aladel on soolsus keskmisest kõrgem, kuna seal ületab aurumine sademetehulga mitmekordselt. Pooluste suunas langeb soolsus järsult tänu väikesele aurumisele ja polaarjää sulamisele. Põhjapoolkeral on soolsus veelgi madalam tänu maailmamerre suubuvatele jõgedele. Eksami näidisülesanne: Võrdle, iseloomusta ja põhjenda soolsuse erinevusi Läänemere eripaigus. (Joonistagem Läänemere kontuur). Märgid peale soolsuse eripaigus ja märgid ära 3 põhjust, miks see nii on. Soolsuse vahemik promillides: 1-15. (Hint1: venelaste juures on kõige vähem promille! Hint2: Taanlastel on kõige rohkem promille!) Hoovused Hoovuste liigid: 1) Tuuletekkelised hoovused tekivad veepinna kihis tuule ja vee vahel mõjuva hõõrdejõu tõttu
ei muutu T= const. ( seda on võimalik teostada aeglasel gaasi kokkusurumisel ) kehtib seaduspärasus : p1 / V2 = p2 / V1 ehk p1 V1= p2 V2 p1 - gaasi esialgne rõhk ; p2 - gaasi rõhk vaatluse lõpul ; V1 ( m ) -gaasi ruumala vaatluse algul ; V2 (m3) - gaasi ruumala vaatluse lõpul. 3 Märkus: Rõhk ja ruumala võivad olla teistes mõõtühikutes, kui põhiühikutes, aga võrrandi mõlemal poolel peavad ühikud olema ühesugused. Näidisülesanne: Silindris olev gaas, mille rõhk on normaalrõhk ( 10 5 Pa ) ja ruumala 40 cm 3, suruti kokku ruumalale 5 cm3. Miiliseks kujuneb kokkusurutud gaasi rõhk, kui temperatuur ei muutu ? p1= 105 Pa p1V1= p2V2 p2 = (p1V1)/V2 V1= 40 cm3 V2 = 5 cm3 p2 = ( 105 x 40 )/ 5 = 8 x 105 Pa p2= ? 4.2. Gay - Lussaci ( ge - lüssak ) seadus . 1 2
mineraale. Raud leidub looduses nii raud(III)oksiidina kui ka raud (II)- ja raud(III)- segaoksiidina. Osa metallilisi elemente esineb looduses peamiselt sulfiididena, nt. PbS. Ka raual esineb sulfiide mineraal FeS. Üks levinumaid metalli saamise meetodeid on karbotermia- metalli saamine metalliühendi redutseerimisel süsiniku või süsinikoksiidiga kõrgel temperatuuril. Kasutatakse ka redutseerimist aktiivsema metalliga, nt. alumiiniumiga. Näidisülesanne: Arvutage reaktsiooni saagise protsent kui 240 kg raud(III)oksiidist saadi aluminotermilisel tootmisel 140kg rauda. Lahendus: Arvutame kui palju rauda tekkis 240 kg raud(III)oksiidist reaktsioonivõrrandi järgi. Fe2O3 + 2Al = 2Fe + Al2O3 M (Fe2O3) = 160 g/mol = 160 kg/kmol Reageerinud raud(III)oksiidi hulk: N(Fe2O3) = m(kg) / M (kg /kmol) = 240 kg / 160 kg/kmol = 1,5 kmol Võrrandi järgi saadakse mol raud(III)oksiidist 2 mol rauda, seega peaks 1,5 kmol
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ETTEVÕTTE INVESTEERINGUD ERINEVATESSE VARAKLASSIDESSE Referaat Õppejõud: Mõdriku 2016 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1INVESTEERINGUD ERINEVATESSE VARAKLASSIDESSE.............................................4 2INVESTEERIMINE KINNISVARASSE.................................................................................4 2.1Riskid investeerimisel kinnisvarasse...................................................................
5 cm = 12 Tulemus: Et 12 tellise otsa annavad müüri pikkuse, on esimese kihi ehitamiseks vaja 12 x 1DF-tellist. 4.5 Müüri kõrgus Tellise kõrgus(1); Pikivuugi paksus (2) Müüri kõrgus = Rea kõrgus = ridade arv X tellise kõrgus + rea kõrgus pikivuugi paksus. 22 Et ehitamisel saaks kombineerida erineva kõrgusega telliseid, peavad kõik rea kõrgused olema 25 cm = 2 am "sama kõrged" Näidisülesanne: 2Df tellistest ehitatakse 3,25m kõrgune müür. Kui mitu rida peab laduma? Antud: Tellise kõrgus = 11.3 cm Vuugi paksus: 1,2 cm Müüri kõrgus = 3,25 m teisendatud: 325 cm Leia: m = ridade arv Lahendus: 1 rida = 11.3 cm + 1.2 cm = 12.5 cm m = 325 cm: 12.5 cm = 26 Tulemus: Laduma peab 26 rida 2DF telliseid. 4.6 Müüri paksus Müüri paksus = Müüri paksust väljendatakse sentimeetrites või am (kaheksandik meetrist). kõigi telliseridade kogupaksus + vuugi ridade kogupaksus 4.6
viimisega käesolevasse asukohta ja olukorda. Soetusmaksumus koosneb · ostuhinnast koos imporditollide ja muude ostumaksudega; · transpordi- ja käsitlemiskuludest; · kõikidest teistest otseselt soetamisega seonduvatest kuludest miinus; · kaubanduslikud mahahindlused, hüvitised ja rahalised toetused. Varude hindamisel on kasutusel järgmised meetodid: · FIFO (first in, fist out); · LIFO (last in, first out); · Average cost- ,,kaalutud keskmine". Näidisülesanne · Aruandeperioodil müüdud 550 ühikut · Müüdud kaupade maksumus 11 500 krooni 8 · Ärikulud 2 000 krooni · Tulumaksumäär 30% Lahendused · Tekst FIFO LIFO Av.cost · Realis. 11 500 11 500 11 500 · Algs. 1 000 1 000 1 000 · Ostud 11 000 11 000 11 000 · S.maks 12 000 12 000 12 000 · Lõpps. 5 800 5 000 5 400 · M.k.sm 6 200 7 000 6 600 · K
Käive = kogus x hind KASUMIPROGNOOS Kasum (-kahjum) = käive kulud (püsi-ja muutuvkulud) RAHAKÄIBE PROGNOOS Raha jääk = raha sisse raha välja BILANSI PROGNOOS Varad = Kohustused + omakapital Näidisülesanne toodete valmistamine. Äriidee lühike kirjeldus Meie äriideeks on hakata tegelema kodutekstiilide valmistamisega käsitööna. Toodangu sortimendiks on telgedel kootud: · põrandavaibad (90 cm x 2 m) · suuremõõtmelised pehmed istepadjad ( 90 x90 cm) Kogu toodang on valmistatud naturaalsetest materjalidest nagu vill ja puuvill ning kasutatav lõng värvitakse looduslikult taimedega. Toodangu eripäraks on idee, et vaipade ja patjade mustrid /
l R v R t t pöördenurk (radiaanides) ja t on aeg (s). Nurkkiiruse ja joonkiiruse vaheline seos: . Näidisülesanne: 60 hambaga hammasratas pöörleb oma teljel ning veab pöörlema teist 30 hambaga rad 0, 5 hammasratast selle telje ümber. Esimesel hammasrattal, mis pöörleb nurkkiirendusega s2 , on antud hetkel nurkkiirus 3 rad/s
õnnetuse kahju*p(x,y) õnnetuse tõenäosus, mis sõltub mõlema asjaosalise ettevaatusestI Riskivastutus-Kahju tekitaja peab kahju hüvitama igal juhul!*Kahjustaja suurendab ettevaatust ja ettevaatuskulusid seni kuni selle piirkulu* saab võrdseks marginaalse kahjuootusega lisakulu võrdub lisatuluga*Probleem: E ei ole motiveeritud oma panuse andmiseks kahjude vältimiseks*Näidisülesanne (E-st ei sõltu midagi): Õnnetuskahju on sisuliselt negatiivne välismõju. Isiklik ettevaatuskulu on erakulu. Eeldame, et mõlemaid on võimalik mõõta rahas. Nende kahe kulu summa on sotsiaalne ehk rahvamajanduslik kulu.II Süüvastutus-K vastutab kahju eest vaid siis, kui see on tekkinud tema süü läbi pole täidetud ettevaatuse normi x' . Probleem: kui K on ettevaatusnormist kinni pidanud, siis ei ole ta motiveeritud optimeerima tegevusmahtu, mis samuti
omnivoorid III astme tarbijad - lihasööjad ehk kiskjad karnivoorid Kolmanda troofilise taseme moodustavad destruendid ehk lagundajad. Bakterid ja seened tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalseks. Aineringe- organismide jaoks vajalike ainete tsükliline liikumine elus- ja eluta keskkonna vahel Aineringe moodustavad produtsendid, konsumendid ja destruendid. Ökoloogiline efektiivsus: Näidisülesanne: Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised? nisu närilised kullilised Et iga järgnev toiduahela lüli saab talletada oma biomassis 10% toiduks tarbitud biomassist. Seega näriliste biomass saab suureneda 10% ühest tonnist. 1 tonn x 10% = 1000 kg x 0,1 = 100 kg Sarnaselt saab kulliliste biomassis talletuda 10% 100 kg-st. 100 kg x 10% = 100 kg x 0,1 = 10 kg
Harmooniline võnkumine Harmooniliseks võnkumiseks nimetatakse võnkumist, mida saab kirjeldada siinus või koosinus funktsiooni abil. x = x0 sin ( t ) - võnkumiste ringsagedus t - võnkumiste faas määrab ära võnkuva süsteemi oleku. Võnkumine kordub faasi intervalliga 2 (täisring, - 180 ) o Võnkumiste graafikud antakse nii, et aja teljel on aeg või Faas. Näidisülesanne: (võnkeamplituud, aja graafik) x = 0,2 sin 0,5 t x0 = 0,2 2 2 0,5 T= = = 4s f = = = 0,25 Hz 0,5 2 2 x = x 0 sin( t + 0 ) Algfaas( 0 ) - määrab ära võnkumiste faasi võnkumiste alghetkel. Faas( t + 0 ) - nurk, millest võnkumise võrrandis võetakse siinus Faasivahe kahe võnkumise faasi erinevus Matemaatiline pendel
majade purunemine maavärinal, pilli kõlakast, ja esineb sildadel ning merejääl. Harmooniline võnkumine Harmooniliseks võnkumiseks nimetatakse võnkumist, mida saab kirjeldada siinus või koosinus funktsiooni abil. x x0 sin ( t ) - võnkumiste ringsagedus t - võnkumiste faas – määrab ära võnkuva süsteemi oleku. Võnkumine kordub faasi intervalliga 2 (täisring, 180 o ) Võnkumiste graafikud antakse nii, et aja teljel on aeg või Faas. Näidisülesanne: (võnkeamplituud, aja graafik) x 0,2 sin 0,5 t x0 0,2 2 2 0,5 T 4s f 0,25 Hz 0,5 2 2 x x 0 sin( t 0 ) Algfaas( 0 ) - määrab ära võnkumiste faasi võnkumiste alghetkel. Faas( t 0 ) - nurk, millest võnkumise võrrandis võetakse siinus Faasivahe – kahe võnkumise faasi erinevus
majade purunemine maavärinal, pilli kõlakast, ja esineb sildadel ning merejääl. Harmooniline võnkumine Harmooniliseks võnkumiseks nimetatakse võnkumist, mida saab kirjeldada siinus või koosinus funktsiooni abil. x x0 sin ( t ) - võnkumiste ringsagedus t - võnkumiste faas määrab ära võnkuva süsteemi oleku. Võnkumine kordub faasi intervalliga 2 (täisring, 180 o ) Võnkumiste graafikud antakse nii, et aja teljel on aeg või Faas. Näidisülesanne: (võnkeamplituud, aja graafik) x 0,2 sin 0,5 t x0 0,2 2 2 0,5 T 4s f 0,25 Hz 0,5 2 2 x x 0 sin( t 0 ) Algfaas( 0 ) - määrab ära võnkumiste faasi võnkumiste alghetkel. Faas( t 0 ) - nurk, millest võnkumise võrrandis võetakse siinus Faasivahe kahe võnkumise faasi erinevus Matemaatiline pendel Matemaatiline pendel võnkumine toimub raskusjõu ja elastsusjõu mõjul
2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta. Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse. Peter Berger'i sõnul tähendab sotsioloogiline kujutlus tavaliste asjade nägemist erilisena. Näiteks uurides täiesti tavalisi igapäevaseid
Kuidas ja mil moel nad seda teevad? 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Ajalooline vaatenurk ajaloo uurimine selgitamaks industriaalühiskonna kujunemist ja arengut 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Eksamil on vaja tuua näide teistsuguse igapäevase tegevuse või nähtuse kohta. Sotsioloogiline kujutlus tähendab oskust näha igapäevaste sündmuste taga olevaid neid mõjutavaid makroprotsesse. Ameerika autor C. Wright Mills (1916 1962): sotsioloogiline kujutlus (1959). Mõiste "sotsioloogiline kujutlus" põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluste erinevusel.
Molekulaarsed ained võivad olla tavatingimustes gaasid, vedelikud või ka tahked ained. Molekulide sees on aatomid omavahel seotud kovalentsete sidemete abil. Kui molekulaarne aine on gaasilises olekus, siis tema molekulide vahel vastasiktoime praktiliselt puudub. Gaasi molekulid liiguvad kiiresti ja korrapäratult ringi, täites kogu ruumi, milles nad asuvad. 73 Näidisülesanne koos lahendusega Sideme liik Selgitada, milline keemiline side esineb ühendis NaCl DEN(NaCl)=EN(Cl)-EN(Na)=3,0-0,9=2,1 Et DEN on suurem kui 1,9, siis on ühendis NaCl iooniline side Na-eNa+ ja Cl+eCl- Mõlemad aatomid omandavad seejuures väliskihile okteti ja laengu erinimelised ioonid (Na+ ja Cl-) tõmbuvad elektrostaatiliselt ning tekib iooniline side.
Sõnajala Looduslik 60 6,31 Arvutuste puhul eeldati, et tegemist on äriühinguga ning vastavalt selle arvestati maksudega. Nagu näha, jääb sisemise rentaablusläve suurus 2,5% kuni 6,5% vahele, mis võib investorites tekitada metsakasvatuse suhtes teatud pessimismi. Samas tuleb arvestada, et tegemist on reaal-, mitte nominaalintressiga. 49 Näidisülesanne investeeringu tasuvuse arvutamise kohta Kui suur on 1 ha metsakultuuri (kuusk, jk kasvukohatüüp) majandamise kasumi nüüdisväärtus, arvestades raieringi pikkust perioodi? Lähteandmed on järgmised: Aasta Tegevus Maht Keskm. ühiku- hind Kulud 0 Kultiveerimine 1 ha 8 000 kr/ha 1 Hooldamine 1 ha 600 kr/ha 1 Täiendamine 1 ha 1 000 kr/ha
2. Kas kaupade lähetamine veoühikus põhivedudel nn mahukaubana (kaup on alusteta ja täidab kogu koormaruumi) vähendab või suurendab kauba veo ja käsitsemise kogukulusid? veokulud suurenevad, käsitsemiskulud vähenevad, kogukulud vähenevad veokulud suurenevad, käsitsemiskulud vähenevad, kogukulud suurenevad veokulud vähenevad, käsitsemiskulud suurenevad, kogukulud vähenevad veokulud vähenevad, käsitsemiskulud suurenevad, kogukulud suurenevad Näidisülesanne Mahukauba veost saadav kogukulu sääst Andmed Saksamaalt on veetud kohale poolhaagisega 1260 sõiduauto rehvi. Rehvid on laaditud lastiruumi kalasabakujuliselt ja nendega on täidetud kogu lastiruum. Juhul kui samad rehvid oleks paigutatud lastiruumis alustele mõõtmetega 1,2 x 1,2 m ja igal alusel oleks 44 rehvi, oleks poolhaagisesse mahtunud 880 rehvi. Sõltumata sellest, kui palju rehve on veetud ja kuidas rehvid on lastiruumi paigutatud, on veokulu 21420 kr.
2. Kas kaupade lähetamine veoühikus põhivedudel nn mahukaubana (kaup on alusteta ja täidab kogu koormaruumi) vähendab või suurendab kauba veo ja käsitsemise kogukulusid? veokulud suurenevad, käsitsemiskulud vähenevad, kogukulud vähenevad veokulud suurenevad, käsitsemiskulud vähenevad, kogukulud suurenevad veokulud vähenevad, käsitsemiskulud suurenevad, kogukulud vähenevad veokulud vähenevad, käsitsemiskulud suurenevad, kogukulud suurenevad Näidisülesanne Mahukauba veost saadav kogukulu sääst Andmed Saksamaalt on veetud kohale poolhaagisega 1260 sõiduauto rehvi. Rehvid on laaditud lastiruumi kalasabakujuliselt ja nendega on täidetud kogu lastiruum. Juhul kui samad rehvid oleks paigutatud lastiruumis alustele mõõtmetega 1,2 x 1,2 m ja igal alusel oleks 44 rehvi, oleks poolhaagisesse mahtunud 880 rehvi. Sõltumata sellest, kui palju rehve on veetud ja kuidas rehvid on lastiruumi paigutatud, on veokulu 21420 kr. Võrreldes alustel olevate
vastava osajaatava väite tõesus. Nt võib oponent püüda tõestada, et väide ,,Ükski poliitik pole aus" ei vasta tõele. Selleks piisab, kui ta näitab, et väide ,,Leidub vähemalt üks aus poliitik" on tõene. Apagoogiline tõestus on vastuväiteline tõestus informaalse loogika terminoloogias. Siin võib tekkida terminoloogiline segadus, sest formaalses loogikas oli vastuväitelisel tõestusel teistsugune tähendus (vt rmt 9. peatükk näidisülesanne N9.4). 11 EKSIMUSED JA DEMAGOOGIA Nii arutluste kui ka tõestuste puhul on võimalik teha vigu. Loogika kontekstis võib tõestusi käsitleda arutluste alaliigina: tõestus on arutlus, mille puhul on lõpptulemus varem postuleeritud ning arutlus on üles ehitatud selle lõpptulemuse kinnitamiseks. Seega võime allpool rääkida lihtsalt arutlusest, tõestust eraldi mainimata.
annaabi.ee 
