plasmarakk fibro- blast Kolla- geensed kiud lümfotsüüt nuumrakk Makrofaagid (histiotsüüt) · Histiotsüüdid on suhteliselt suured (10-20 µm) ebakorrapärase kontuurjoonega rakud · Tuum on ümar või ellipsoidne; tsütoplasma koosneb hästi arenenud Golgi kompleksist ja varieeruvast hulgast lüsosoomidest · Moodustuvad monotsüütidest, mis on sisenenenud sidekoesse (võivad tekkida ka mitte- diferentseerunud mesenhümaalsetest rakkudest) · Histiotsüüdid koos teiste fagotsütoosivõimeliste
Näita noolega kirjeldatavale rakule! Sidekude. Fibroblast (fibrotsüüt)- sünteesib kollageenseid, elastseid, retikulaarkiude, ekstratsellulaarse maatriksi komponente. Makrofaag- fagotsütoosivõimeline rakk. Nuumrakk- eraldab bioaktiivseid molekule, mis osalevad põletikulisel vastusel kaasasündinud immuunsüsteemi reaktsioonil ja koe paranemise protsessil. NB! Histamiin Hepariin. plasmarakk- antikehi sekreteeriv rakk Rasvarakk- neutraalrasva talletamine, hormoonide
Nende välispinnal paiknevad antikehade seondumiskohad (retseptorid). Ühelainsal nuumrakul paikneb kuni 100 000 antikeha. Antikeha on välimuselt Y-kujuline. Tal on jalg ja kaks haru. Jalg seondub nuumrakuga, harude abil püütakse sissetungijaid (antigeene) ning hoitakse neid kinni. Kui kaks antikeha on kinni püüdnud ühe ja sama antigeeni, nii et see mõlema antikeha vahel justkui silla moodustab, vabastab nuumrakk kogumis talletatud vahendusained. Need ained on väga agressiivsed. Kui nad nuumrakkudest ümbritsevasse koesse jõuavad, põhjustavad nad seal põletikku. Seoses sellega laienevad veresooned. Olenevalt sellest, kus see protsess aset leiab, tekivad väga erinevad kaebused: sügelus, aevastamisvajadus, eritus ninast, silmade kipitus ja pisaratevool, nahalööbed jne. Eriti ohtlik võib allergiline reaktsioon olla siis, kui tekib bronhide või vereringe äge reaktsioon
Eri tüüpi sidekoed ühendavad organeid omavahel, talletavad energiavaru rasvade kujul ning tagavad immuunsuse haigustekitajate suhtes. Sidekude moodustub ekstratsellulaarsest maatriksist ja sidekoe rakkudest. Sidekoele tüüpilised rakud: Fibroblast rändab mööda sidekudet, diferentseerub seal ning sünteesib koeomase kiulise materjali ja täiteolluse. Adipotsüüt rasvarakk, naha aluskihtides ja organite ümber. Nuumrakk veresoonte ümber, immuun- ja kaitsefunktsioon, kohalik põletikureaktsioon. Vere valgelible oma alaliikides tungib sidekoesse kui kude on põletikus, allergias või parasiitnakkuses. Makrofaag ehk õgirakk hävitab baktereid ja rakujäänuseid fagotsütoosi teel. Plasmarakk toodab valgulisi antikehi sissetungijate vastu. Täiteollus määrab sidekoe olemuse. Sidekoe kiud:
vabanemise. Histamiin on bioloogiliselt väga aktiivne aine, mis toimib kiiresti ja tugevalt. Lisaks histamiinile vabanevad ka mitmed teised bioloogiliselt aktiivsed ained nagu prostaglandiinid ja leukotrieenid, mis tekitavad lokaalse (paikse) põletikulise reaktsiooni. Allergilise reaktsiooni iseloom sõltub sellest, millises kohas organismis toimub kombinatsiooni antigeen-IgE-nuumrakk teke. Kui see leiab aset näiteks hingamisteedes, on tagajärjeks lima sekretsioon, limaskestade turse, hingamisteede silelihaste kontraktsioon ja hingamise takistus. Nuumrakud võivad allergeeni mõjul minna ka vereringesse, sellisel juhul langeb järsult vererõhk kogu organismis, mistõttu võib tekkida teadvuse kadu, neerupuudulikkus. Bronhide ahenemise tõttu lisandub vereringe puudulikkusele ka hingamispuudulikkus. Viimati kirjeldatud olukord on iseloomulik anafülaktilisele šokile
lõppevad jätked ja arenenud fagotsütoosivõime. d) Kambiaalsed rakud asetsevad peamiselt verekapillaaride naabruses, sarnanevad kujult fibroplastidega, kuid on väiksem tuum. e) Rasvarakud iseloomustavad rasvatilgakeste või ainsa, kogu rakku täitva rasvatilga sisaldamisega. f) Plasmarakk leidub sidekoes vähem konstantselt. Olulisemaks funktsiooniks peetakse bioloogilise kaitsetoimega valkude antikehade moodustamist. g) Nuumrakk kõige karakteersemaks tunnuseks on suurte vees lahustuvate ja metüleensinisega punakaks värvuvate sõmerate sisaldamine. Leidub erineval määral kõikjal kohevas sidekoes, enamasti väikeste veresoonte läheduses. Rasvkude koheva sidekoe eri vorm, Eristatakse järgmisi rasvadepoosid: nahaalune rasvkude (seal pekk), kõhukelmealune rasvkude, rinnakelmealune rasvkude, vaagna rasvkude ja silmakoopa- e. periorbitaalrasvkude. 25. Veri
jätked ja arenenud fagotsütoosivõime. d) Kambiaalsed rakud asetsevad peamiselt verekapillaaride naabruses, sarnanevad kujult fibroplastidega, kuid on väiksem tuum. e) Rasvarakud iseloomustavad rasvatilgakeste või ainsa, kogu rakku täitva rasvatilga sisaldamisega. f) Plasmarakk leidub sidekoes vähem konstantselt. Olulisemaks funktsiooniks peetakse bioloogilise kaitsetoimega valkude antikehade moodustamist. g) Nuumrakk kõige karakteersemaks tunnuseks on suurte vees lahustuvate ja metüleensinisega punakaks värvuvate sõmerate sisaldamine. Leidub erineval määral kõikjal kohevas sidekoes, enamasti väikeste veresoonte läheduses. Rasvkude koheva sidekoe eri vorm, Eristatakse järgmisi rasvadepoosid: nahaalune rasvkude (seal pekk), kõhukelmealune rasvkude, rinnakelmealune rasvkude, vaagna rasvkude ja silmakoopa- e. periorbitaalrasvkude.
lõppevad jätked ja arenenud fagotsütoosivõime. d) Kambiaalsed rakud asetsevad peamiselt verekapillaaride naabruses, sarnanevad kujult fibroplastidega, kuid on väiksem tuum. e) Rasvarakud iseloomustavad rasvatilgakeste või ainsa, kogu rakku täitva rasvatilga sisaldamisega. f) Plasmarakk leidub sidekoes vähem konstantselt. Olulisemaks funktsiooniks peetakse bioloogilise kaitsetoimega valkude antikehade moodustamist. g) Nuumrakk kõige karakteersemaks tunnuseks on suurte vees lahustuvate ja metüleensinisega punakaks värvuvate sõmerate sisaldamine. Leidub erineval määral kõikjal kohevas sidekoes, enamasti väikeste veresoonte läheduses. Rasvkude koheva sidekoe eri vorm, Eristatakse järgmisi rasvadepoosid: nahaalune rasvkude (seal pekk), kõhukelmealune rasvkude, rinnakelmealune rasvkude, vaagna rasvkude ja silmakoopa- e. periorbitaalrasvkude.
Fagotsüteeritud materjal lõhustatakse lüsosomaalsete ensüümide poolt; Ägeda põletiku käigus siiski esiplaanil granulotsütaarne fagotsütoos Fagotsütoosi vormid: 1. lõpuleviidud fagotsütoos tõvestavate m/o-de täielik likvideerimine; 2. lõpuleviimata e. mittetäielik fagotsütoos e. endotsütobioos õgitud m/o-d, eriti aga viirused säilitavad fagotsüütides oma eluvõime; Fagotsüütide lõpe: hävivad varem/hiljem proteolüütiliste ensüümide vabanemine kudedesse; Nuumrakk struktuurne rakk sidekoes ja limaskestadel. - Oluline roll allergiliste haiguste korral, anafülaksia. - Osaleb: haavade parenemisel, kaitsemehhanismides patogeenide vastu. - Nuumrakkude aktiveerimisel toimub raku degranulatsioon. Aktiveerimine: 1) Otseselt (füüsikalised, keemilised tegurid) 2) IgE poolt 3) Komplemendi süsteemi poolt. Põletiku mediaatorid: 1. Tsütokiinid: proinflammatoorsed: IL-1, TNF-, IL-6 ja kemokiinid 2
(IL-4 ja IL13), mis inhibeerivad Th1 rakkude aktivatsiooni ja intensiivistavad Ig E produktsiooni käsklus B- lümfotsüütidele B lümfotsüüdid moodustavad Ig E antikehi Ig E Ak-d kinnituvad nuumrakkudele (veel kliinilisi sümptomeid pole) et kliinilised sümptomid tekiks, on vaja vastava Ag teistkordne sisenemine organismi kontakteerumine kahe Ig E- ga aktiveeritakse nuumrakk ja mediaatorid vabanevad. Osalevad rakud: nuumrakud ja basofiilid Rakumembraanil paiknevad retseptorid : IgE seostumiseks Fc RI (kõrge afiinususega retseptor) nuumrakkudel, basofiilidel, Langerhansi rakkudel FcRI (madala afiinsusega retseptor), mis jaguneb Fc RIIa-B -rakkudel (stimuleeeib kasvu) ja Fc RIIb-T ja NK rakkudel, makrofaagidel IgE-ga seostuv proteiin (BP) nuumrakkudel, makrofaagidel, neurofiilidel, eosinofiilidel jt .
annaabi.ee 
