“Isa Goriot” Honore` de Balzac
Honore' de Balzac'i (1799-1850) üks põhiteoseid ,, Isa Goriot" ilmus 1835. aastal.
Balzac alustas kirjutamist väga noorelt, kuid enamus tema loomingust ei saavutanud soovitud
edu ja tunnustust.
Romaan ,, Isa Goriot" jutustab üldiselt 19.sajandi ühiskonnaelu pahupooltest ja
perekonna liikmete omavahelisest läbisaamisest. Teosel on 2 haru, mis terve raamatu vältel on
tihedalt üksteisega seotud.
Üks haru räägib pensionile läinud nuudlikaupmehest isa Goriot'st. Goriot elas üksi
Vaqueri pansionaadis. Tal oli 2 tütart, kes olid abiellunud ja elasid isast lahus. Kuna Goriot
armastab oma tütreid väga, siis andis ta tütardele kaasavaraks väga suure summa raha. Paraku
ei hooli tütred isast ja kasutasid teda ära, käies isalt pidevalt raha juurde lunimas. Isa Goriot
loobus tütarde nimel kogu oma varandusest ja laostus lõpuks. Tema ainsaks rõõmuks oli näha
oma tütreid õnnelikuna