Nurtu kool
Üexküll oli mõelnud, et kui ta
lodevate elukommetega poeg saab omaette mõisaomanikuks, et siis majapidamise
mured toovad pojale aru pähe ja see parandab oma eluviisi ja kombeid. Aga lootus oli
asjata. Laiskus ja ükskõiksus ei lahkunud sellest noorest aadlivõsust.
Mõisapidamisest midagi välja ei tulnud. Teatakse, et juba 1830. aastate paiku olnud
häärber tühi ja mõisa maad rendil.
Neil aastatel asutati üha rohkem ja rohkem küla- ja vallakoole. Kooli asutamise mõte
sai teoks ka Nurtus. Vanades kiriku dokumentides on sageli mainitud, et selle ja selle
kooli asutas see ja see mõisaproua või paruni lesk. Seda fakti mainitakse ka Nurtu
kooli asutamise juures, kus on mainitud, et Nurtu kooli asutas Vana-Vigala
mõisaproua. Kuis need lood tegelikult olid, on raske nii pika aja taha kindlaks teha.
Tekib kuri kahtlus, kas pole siin tahetud näidata mõisaprouade igati abivalmis
suhtumist maarahva elu parandamiseks. Mine tea.
annaabi.ee 
