SARIMÕRVARID Matson/Nurms 2006 Sissejuhatus · Sarimõrvari mõiste · Sarimõrvarite tüübid · Mõrvade iseloomustus · Teadlaste arvamus · Sarimõrvarite motiivid · Sarimõrvarite tutvustus · Sarimõrvarite esikümme Sarimõrvar? · Isik, kes sooritab kolm või enam mõrva etteaimamatul/määramatul ajal. · Rahunemis perioodid, normaalsus · Tihti, mitte alati seksuaalsed elemendid · Mõrvad sarnasel meetodil · Ohvritel midagi ühist Tüübid · Tähelepanu otsijad: näevad seaduste ülekavaldamises mängu, naudivad meedia tähelepanu, politseid. Saadavad sõnumeid ja hoiavad salvestusi · Missiooni täitjad: tunnevad, et teevad ühiskonnale teene kõrvaldades kindlaid isikuid, nt prostituute · Jõud ja kontroll: naudivad ohvrite terroriseerimist, karjumist ja piinamist Mõrvade iseloomustus · Mõrvad on eraldi, erinevate ajavahedega vahest isegi aastaste vahedega ...
Nurtu kool Nurtu kunagise Oese küla elanikud aeti 1800. aastate algul küla ääremaadele ja ümberkaudsetesse naaberküladesse, sest Vana-Vigala parunil, kes oli ka Nurtu maade omanikuks, oli tekkinud mõte elumehest pojale siia Nurtu maadele mõis rajada. Ehitati uhke mõisahoone ja vajalikud kõrvalhooned. Osa neist hoonetest on veel olemas, nagu valitseja maja, magasiait, kelder jt. Mõis sai nimeks Uus-Nurme (Neu- Nurms) ja oli piirkonnas üks nooremaid. Parun B. Üexküll oli mõelnud, et kui ta lodevate elukommetega poeg saab omaette mõisaomanikuks, et siis majapidamise mured toovad pojale aru pähe ja see parandab oma eluviisi ja kombeid. Aga lootus oli asjata. Laiskus ja ükskõiksus ei lahkunud sellest noorest aadlivõsust. Mõisapidamisest midagi välja ei tulnud. Teatakse, et juba 1830. aastate paiku olnud häärber tühi ja mõisa maad rendil.