Toome helbed kokkuvõte
peale, sest Leeni olevat ajanud kala minema. Leeni istus Vidriku kõrval ja jälgis
korki. Järsku läks kork vee alla. Vidrik tõmbas konksu välja, kuid lähemal vaatamisel
selgus, et kala oli viinud konksu ära. Vidrik pani uue konksu. Leeni küsis Vidrikult, et
ega ta ei taha võileiba. Vidrik vastas, et soovib küll. Leeni nägi, et Vidrik oli nälginud.
Leeni jooksis koju ja lõikas kodus suure, paksu viilu leiba ning määris paksult võid
peale. Ta hiilis majast välaj ja läks üle nurmade jälle Vidriku juurde ning andis talle
võileiva. Vidrik sõi, nagu poleks ta mitte kunagi söönud. Leeni istus ta kõrvale ja
toetas oma pea tema õlale. Leeni küsis Vidrikult, et kas Vidrik teda ei armasta. Vidrik
käskis Leenil suu pidada, sest kala olevat tal konksu otsas. Vidrikul näkkas. Vidrik
tõmbas konksu välja. Selle otsas oli suur kala. Vidrik näitas seda ühkustades ka
Leenile. Leeni ei näinud midagi läbi pisarate. Leeni kõndis Vidriku juurest ära. Ta