neelduvad energiakvantide kaupa (Plancki konstant). See oletus pani aluse kvantteooria algusele ja arengule. Plancki konstant avastati esmalt kui võrdetegur footoni (ehk valguskvandi) energia ja sellele vastava elektromagnetlaine sageduse vahel: kus E tähistab footoni energiat, h Plancki konstanti ja f valguskvandi sagedust. Kvantmehaanika arvutustes ilmub Plancki konstant väga tihti läbijagatuna 2-ga, mistõttu on tähistuse lühendamiseks kasutusele võetud Plancki nurkkonstant ehk taandatud Plancki konstant: SAAVUTUSED Aastal 1918 pälvis ta Nobeli füüsikapreemia. "Pour le Mérite" aumärk teaduse ja kunsti teenete Adlerschild des Deutschen Reiches (1928), auhind Saksamaa presidendilt Max Planck medal (1929, koos Einsteiniga) Copley Medal (1929) Planck sai doktorikraadi sellisetes ülikoolides nagu Frankfurt, München, Rostock, Berliin, Ateena, Cambridge, London, and Glasgow. TÄNAN TÄHELEPANU EEST! http://et.wikipedia.org/wiki/Max_Planck
Kui määramatusseoses esineb . Plancki konstant h (mitte !), siis tähendab määramatusseos väidet, et ühe pilu difraktsiooni katses ei saa elektronidele "keelata" sattumist kõrvalmaksimumidesse. Antud konkreetse pilu laiuse x korral loetakse kõik peamaksimumisse sattuvad elektronid veel otse liikuvateks (px . x on neile väiksem, kui h ja vaid kõrvalmaksimumidesse sattuvatel elektronidel on see h-st suurem). Kui määramatusseo- ses esineb Plancki nurkkonstant , siis on otse liikumises nii lubatud kõrvalekalle 2 korda väiksem. Määramatuse seos impulsi ja koordinaadi vahel väljendab mikroobjekti osakese- ja lainemudeli vahe- korda. Kui objekti impulss ja lainepikkus on täpselt teada ( px = 0, laine piirjuht), siis ei saa rääkida asukohast (x = , kogu ruum on lainet "täis"). Kui aga objekti asukoht on täpselt teada (osakese piirjuht), siis ei saa määrata lainepikkust ega impulssi (objekti edaspidine saatus on prognoosimatu).
Plancki konstant h (mitte !), siis tähendab määramatusseos kujul px . x h väidet, et ühe pilu di- fraktsiooni katses ei saa elektronidele "keelata" sattumist kõrvalmaksimumidesse. Antud konkreetse pilu laiuse x korral loetakse kõik peamaksimumisse sattuvad elektronid veel otse liikuvateks ( px . x on neile väiksem, kui h ja vaid kõrvalmaksimumidesse sattuvatel elektronidel on see h-st suurem). Kui määramatusseoses esineb Plancki nurkkonstant , siis on otse liikumises nii lubatud kõrvalekalle 2 korda väiksem. Määramatuse seos impulsi ja koordinaadi vahel väljendab mikroobjekti osakese- ja lainemudeli vahe- korda. Kui objekti impulss ja lainepikkus on täpselt teada ( px = 0, laine piirjuht), siis ei saa rääkida asukohast (x = , kogu ruum on lainet "täis"). Kui aga objekti asukoht on täpselt teada (osakese
. Plancki konstant h (mitte !), siis tähendab määramatusseos kujul px . x h väidet, et ühe pilu di- fraktsiooni katses ei saa elektronidele "keelata" sattumist kõrvalmaksimumidesse. Antud konkreetse pilu laiuse x korral loetakse kõik peamaksimumisse sattuvad elektronid veel otse liikuvateks (px . x on neile väiksem, kui h ja vaid kõrvalmaksimumidesse sattuvatel elektronidel on see h-st suurem). Kui määramatusseoses esineb Plancki nurkkonstant , siis on otse liikumises nii lubatud kõrvalekalle 2 korda väiksem. Määramatuse seos impulsi ja koordinaadi vahel väljendab mikroobjekti osakese- ja lainemudeli vahe- korda. Kui objekti impulss ja lainepikkus on täpselt teada ( px = 0, laine piirjuht), siis ei saa rääkida asukohast (x = , kogu ruum on lainet "täis"). Kui aga objekti asukoht on täpselt teada (osakese
annaabi.ee 
