180mm 2(hele) 43,29 45,09 44,21 44,20 0,123 0,000075 8452,6 Tabel1 Arvutan ka erütrotsüüdi keskmine diameetri. Liidan kokku kõik osakeste diameetrid ning jagan need 6, sest on kuus diameetrit. d= 9109,8 m 6.3. Valemid , kus D on rõnga diameeter ja L on kaugus objekti ja ekraani vahel Tumeda rõnga korral: Osakeste diameetri arvutamine: , kus on lainepikkus, L on kaugus objekti ja ekraani vahel ja D on rõnga diameeter Tumedate rõngaste nurkdiameetreid iseloomustav valem: , kus Heleda rõnga korral: Osakeste diameetri arvutamine: , kus on lainepikkus, L on kaugus objekti ja ekraani vahel ja D on rõnga diameeter Heledate rõngaste nurkdiameetreid iseloomustav valem: 7. Kokkuvõte See katse mille ma praktikumis tegin on oluline kui on vaja määrata väikeste osakeste mõõtmeid. Seda katset oli huvitav teha kuigi see oli ka keeruline. Kõige raskem oli minu arust
asetsevaid osakesi, siis difraktsioonipildi intensiivsus suureneb, kusjuures intensiivsuse jaotus on samasugune kui ühe osakese puhul. Difraktsiooninurk (otsese ja difrageerunud kõrvale kaldunud kiirtekimbu levimissuuna vaheline nurk) sõltub valguse lainepikkusest ja on seda suurem, mida väiksemad on osakeste mõõtmed. Kui valguse levikut takistavate osakeste tumedate rõngaste jaoks: ja heledate rõngaste jaoks, läbimõõt on d ja valguse lainepikkus on ,siis rõngaste nurkdiameetreid i kirjeldavad valemid: sin 3 = 2,22 / d sin1 = 1.22 / d sin 4 = 2,68 / d sin 2 = 1,64 / d , Rõngad on nummerdatud alates esimesest sisemisest tumedast rõngast. Kasutades võrrandeid, saab määrata väikeste osakeste mõõtmed, kui on teada valguse lainepikkus ja interferentsrõngaste läbimõõdud. Nendeks osakesteks võivad olla näiteks taimede eosed. Meie praktikumis oli objektiks klaasplaadile kantud õhuke kiht verd. 5