Millised olid Eesti iseseisvumise eeldused?
suudetud kontrollida salajasi ja illegaalseid miitinguid. Suurim iseseisvuse toetaja oleks
olnud lääs ning hakkati sinna püüdlema. Selleks saadeti delegatsioon ning hakati looma
sõprussuhteid. Peamine oli siiski see, et rahvas mõistis enamlaste sõnade ja tegude
lahknevust. Rahvale esitati manifest, milles deklareeriti suveräänsust. Parim viis
tegutsemiseks oli hetk, mil puudus võõrvõim.
Iseseisvuse väljakuulutamiseks vajati plaani, et see ei nurjuks. Mindi kindla peale
välja. Selleks loodi kolme liikmeline Päästekomitee. See koosnes kolmest liikmest
sellepärast, et säilitada madalat profiili ning mitte äratada liigset tähelepanu. Esimesed
katsed küll luhtusid, sest võõrvõim oli juba ette jõudnud. Selleks tehti manifestist
koopiaid ning saadeti need maakondadesse laiali ning lepiti kokku, et need loetakse ette
esimesel võimalusel.
Esimene võimalus avanes Pärnus 23. veebruaril 1918. aastal ning päev hiljem
pealinnas
annaabi.ee 
