Muusika, etenduse Armujook analüüs
vahelduseks kogeda klassikalist üks ühele lavakeskkonda. Ka publik kaasati
mingi hetk toimuvasse, kui külarahvas lavalt maha astus, ja see toimis
suurepäraselt vahendina toomaks publikut ja lavastust üksteisele lähemale.
Ooper oli, nagu haruzanr lubas, üpris humoorikas ning igasugu lõbusa
tobuvabaohu juures suutsid mind eriti naerma panna mehise maffiabossi,
Belcore, õnnest taevasse tulistamine ning kogemata tuvi alla laskmine ja
Adina sõbranna, kes oli tehtud eriti nohiklikult nunnuks. Just selline kerge,
koomiline ja ilma suuremat keskendumist vajav süzee teeb antud etendusest
ka suurepärase valiku sissejuhatuseks ooperivõhikutele ooperi maailma, nii
lastele kui täiskasvanutele.
Muusika vastas seekord täiuslikult sisule ning oli lendlev ja meeleolukas,
kaldumata rõhuvaks või liialt raskekoeliseks, isegi vaatamata
õnnetusehunnik Nemorino agarale panusele sel suunal. Palad olid lihtsasti
jälgitavad ja kerged meelde jääma.
annaabi.ee 
