Tänu kellele pole meil kodusõda
Siseministeerium) ja "tegelikult oli plaanis midagi palju hullemat".
Üleval hoiti ka arutelu sellest, et tegelik hoop on plaanitud Eestile anda 9.
maiks. Reaalsus näitas meile aga hoopis midagi muud ja seda eelkõige
seetõttu, et Eesti vene kogukond oli aprillisündmustest mõistnud, et
vägivald sünnitab ainult vägivalda. Mai esimene nädal tõi Eesti
ajakirjandusse aina rohkem vene nimega autoreid, kes kinnitasid oma
kurbust lõhutud pealinna pärast mõnikord ka lõhkujate suhtes
nulltolerantsile kutsudes (näiteks ajakirjanikud Viktoria Korpan
Postimehes, Viktoria Ladõnskaja saatekülalisena ETVs). Rahulolematuse
väljendamisel valitsuse vastu pöörduti tüüpiliste rahumeelse protesti
meetodite poole, nagu autosignaalide kasutamine teatud ajal ja kohas,
tänavail üliaeglaselt sõitmine. 9. mai keskpäeval oli Tallinna kesklinnas
punaseid nelke hankida peaaegu võimatu: kõik, mis müügil olid olnud,
viidi juba hommikupoole jooksul Tõnismäe muruplatsi ümbritseva aia
külge
annaabi.ee 
