Adjusteeritavad intressimäärad muutuvad automaatselt kui erinevus alusindeksist ületab kindla väärtuse. Investori kalkulaator selliste võlakirjade hinda ja tootlikkus ei kalkuleeri. Kupongi maksmise sagedus. Kuigi intressimäära näidatakse aasta baasil, toimuvad maksed enamasti kaks korda aastas. Vähem esineb kvartaalse ja aastase kupongiga võlakirju. Igakuise kupongiga võlakirjad on liiga haruldased, et investori kalkulaator neid arvestaks. Nullkupongiga võlakirjad maksavad välja ainult nimiväärtuse oma lõppemiskuupäeval. Kui Investori kalkulaatori kupongi intressimäära välja sisestada 0, saab kalkulaator aru, et tegemist on nullkupongiga võlakirjaga. Arvelduskuupäev on päev, millal investor kauples võlakirjaga - või kavatseb kaubelda. Võlakirja hind kalkuleeritakse arvelduskuupäeva seisuga. Lõppemiskuupäev on kuupäev, mil makstakse välja võlakirja põhisumma ja, selle olemasolul, viimane kupong. Ülesanne 10
Hind, mida ostja võlakirja eest peab tasuma (dirty price), võrdub turuhinna ja arvestamishetkeks kogunenud intressi summaga. Võlakirja hinnast tootluse arvutamine ei pruugi olla kõige lihtsam. Sõltuvalt tootluse tüübist tuleb sooritada terve rida arvutusi. Kui võlakirjaga kaubeldakse: Nimiväärtusega (At par), on tootlus võrdne kupongimääraga Preemiaga (At a premium to par), on tootlus kupongimäärast väiksem Diskontoga (At a discount to par), on tootlus kupongimäärast suurem Nullkupongiga (zero-coupon) võlakirjad ostetakse nimiväärtusest madalama hinnaga (ehk diskontoga). Aegumistähtajal tagastatakse nimiväärtus. Investori tootluseks jääb ostu- ja lunastamishinna vahe. Arenenud võlakirjaturgudel ning börsidel kaubeldakse võlakirjadega nn. puhta hinnaga, mis tähendab seda, et võlakirju noteeritakse protsentides nominaalist. Jooksev tootlus (Current Yield). Kuna võlakirja intressisumma arvutatakse nimiväärtusest, siis võib tegelik tulu sellest erineda.
7/98,5x100 = 7,11. Selgub, et intressimäär hetkehinnast ehk tootlus on 7,11 %, ehk suurem kui kupongimäär 7%. Kui võlakirjaga kaubeldakse: - nimiväärtusega (At par), on tootlus võrdne kupongimääraga - preemiaga (At a premium to par), on tootlus kupongimäärast väiksem - diskontoga (At a discount to par), on tootlus kupongimäärast suurem Meie näites müüdi võlakirja turul diskontoga. Nullkupongiga (zero-coupon) võlakirjad ostetakse nimiväärtusest madalama hinnaga (ehk diskontoga). Aegumistähtajal tagastatakse nimiväärtus. Investori tootluseks jääb ostu-ja lunastamishinna vahe. Aegumistähtaja lähenedes Ceteris Paribus võlakirja hind kasvab. Tootlus aegumiseni (Yield to Maturity). Kuna hetketootlus ei arvesta aegumistähtaega, siis kasutatakse laialdaselt tootlus kustutamiseni või tootlus lõpuni
fikseeritakse lepingus Fikseeritud intressiga võlakirjad on need, mille intressimäär on fikseeritud ja jääb samaks võlakirja toimimise jooksul. Muutuva intressimääraga võlakirjad- on need mille intressimäär sõltub mingist baasnäitajast (turuindeksi muutus, rahaturu intressimäär). Intressita ehk nullkupongiga võlakirjad mille tulu välejendub võlakirja ostu-müügi vahena. Tavaliselt kasutatakse selliste võlakirjade juures diskonteerimist, mis tähendab seda, et võlakirja emitendile makstakse nimiväärtusest väiksem summa investori poolt ehk diskonteerimine. Võlakirja tähtajal tasub emitent investorile aga ka nimiväärtuse.
arvestusmeetodeid, millega on võimalik arvutada jooksvat turuhinda. Finantsvarade hinna arvutamisel tuleks läbida kaks põhietappi: 1) Defineerida hinnatava väärtpaberi loodetavad rahavood 2) Diskonteerida kõik rahavood sobiva intressiga Väärtuse määramisel tuleb kindlasti arvestada erinevate finantsinstrumentidega kaasnevaid erisusi. Diskonteeritud- ja kupongintressiga väärtpaberid Osa väärtpabereid näiteks valituse võlakirjad või nullkupongiga võlakirjad emiteeritakse hinnaga, mis saadakse nende nimiväärtuse diskonteerimisel (allahindlus). Sellised finantsinstrumendid ei tooda perioodilisi intresse, vaid kustutustähtaja saabumisel makstakse selle instrumendi valdajale instrumendi nimiväärtus ning instrumendiga kaasnev tulu tekib esialgse diskonteeritud müügi hinna ja nominaalhinna vahest. Teiselt osalt instrumentidelt makstakse aga regulaarselt intressi. Sellised võlakirjad müüakse