Juhul, kui geenis tekkinud mutatsioon ei põhjusta muutusi fenotüübis või on efekt vaevumärgatav, on tegemist vastava geeni isoalleeliga. Selliseid mutatsioone nimetatakse neutraalseteks mutatsioonideks. Need mutatsioonid võivad näiteks muuta aminohapet kodeeriva koodoni kolmandat nukleotiidi, ilma et muutuks aminohape mutantse alleeli poolt kodeeritud polüpeptiidis. Osade mutatsioonide tagajärjel tekivad nullalleelid, mille tulemusena mutantne geen ei kodeeri enam valku või kodeerib mittefunktsionaalset valku. Juhul, kui muteerunud geen kodeeris varem organismile eluliselt tähtsat valku, siis vastava mutatsiooni sattumine homosügootsesse olekusse on organismile letaalse toimega. Sellised mutatsioonid on retsessiivsed letaalsed. Näiteid mutatsioonidest, mis muudavad valgu omadusi, on palju. Üheks levinuimaks näiteks on mutatsioonid geenis, mis kodeerib inimese hemoglobiini A beeta ahelat
Juhul, kui geenis tekkinud mutatsioon ei põhjusta muutusi fenotüübis või on efekt vaevumärgatav, on tegemist vastava geeni isoalleeliga. Selliseid mutatsioone nimetatakse neutraalseteks mutatsioonideks. Need mutatsioonid võivad näiteks muuta aminohapet kodeeriva koodoni kolmandat nukleotiidi, ilma et muutuks aminohape mutantse alleeli poolt kodeeritud polüpeptiidis. Osade mutatsioonide tagajärjel tekivad nullalleelid, mille tulemusena mutantne geen ei kodeeri enam valku või kodeerib mittefunktsionaalset valku. Juhul, kui muteerunud geen kodeeris varem organismile eluliselt tähtsat valku, siis vastava mutatsiooni sattumine homosügootsesse olekusse on organismile letaalse toimega. Sellised mutatsioonid on retsessiivsed letaalsed. Näiteid mutatsioonidest, mis muudavad valgu omadusi, on palju. Üheks levinuimaks näiteks on mutatsioonid geenis, mis kodeerib inimese hemoglobiini A beeta ahelat
annaabi.ee 
