Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid
Valkude
erinevad omadused tulenevad aga nende 20 aminohappe järjestusest – millised
aminohapped millises järjekorras on valgu molekulis. Valkude sünteesiks vajalik info
(nende aminohappelise järjestuse kohta) tuleb geenide koostises oleva DNA
nukleotiidide järjestusest. Ehk teisisõnu, DNA monomeeride järjestus määrab ära
valgu monomeeride järjestuse.
Transkriptsioon on RNA süntees, mille käigus kopeeritakse DNA nukleotiidne
järjestus RNA nukleotiidsesse järjestuse. Enamasti toimub see kopeerimine ühe
geeni ulatuses. Sel juhul võime väita, et üks geen määrab ühe valgu molekuli
aminohappelise järjestuse. Translatsioon on valgu süntees, mille käigus saadakse
vastavalt mRNA molekuli nukleotiidsele järjestusele kindla aminohappelise
järjestusega valk.
Valkude süntees e. translatsioon toimub päristuumsete organismide
tsütoplasmavõrgustikul paiknevates ribosoomides. Pärilik info DNA nukleotiidses