Kuivõrd оli ееstlаstеl vаlikuid Tеisеs Mааilmаsõjаs?
st sügisks 27000-mhlin,
pmislt stlstst ksnv 8. sti Tllinn lskurkrpus
Tis Milmsõj lgpridil Sks rmss mindi vbthtlikult, lkõig svist
mkst kätt Nõukgud kuptsini jl kgtu st, kuid järk-järgult läks Sks
väjuhtus sunniviisilislt mbilistsinil. simsd vbthtlikud Sks vägds lid
mtsvnnd, j nndst mdustunud üksusd. Sks sõjvägd võimu ll lid
idptljnid, plitsivõimudl lid plitsiptljnid võimu ll. Sst, t vbthtlik
värbmin sti SS-lginiss 1942. stl tulmusi i ndnud, sst ntsliku Sksm
pliitik tkits stlstl suurt phmlt, sndti s slist sundmbilistsinidg.
1944. st 31. jnuri üldmbilistsini ttsid k sti rhvuslikud ringknnd krts
Punrm nsmist.
1944. st suvl slsid mdusttud lgin j piirikitsrügmndid lhinguts
Punrm vstu, nds tõhus pnus sti kitsmisss. nmik väsdst hävis
sptmbris Punrm suurpltungi käigus. Kuid 1944/45. st tlvl sti sõjmstst
mdusttud 20. sti SS-diviis its ptd Punrm rünnkuid. Pl Sksm
kpitulrumist lngs nmik Punrm kätt vngi, vähsd jõudsid Inglis j mrik