Tallinna Tehnikaülikooli Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 29 OT Kapillaarsus Töö eesmärk: Töövahendid: Vedeliku pindpinevuse määramine Kapillaarid koos hoidjaga, anum uuritava kapillaari abil. vedelikuga, katetomeeter. r1 r2 h h2 h' h1 3. Töö teoreeltilised alused Vedeliku pind anuma seinte lähedal on tavaliselt kõvelrdunud. Sellist kõverdunud vedeliku panda nimetatakse meniskiks. Vedelike pinnakihi kõverdumine on tingitud vedeliku ja anuma seina molekulide vahelisest m...
docstxt/13005698415668.txt
Ajalugu Kontrolltöö nr 1 Kontrolltöö nr 1 KORDAMISKÜSIMUSED Õ. lk. 829. Rahvusvaheline olukord 19181939 suur ülemaailmne majanduskriis 1. Millal ja millega lõppes I ms? 2. Kes olid I ms võtja ja kaotaja riigid, kuidas neid nimetati? 3. Kes kuulusid Antandi nn suurte kolmikusse? 4. Millega tegeles Pariisi rahukonverents? 5. Saksamaa olukord 6. Milleks kutsuti ellu Rahvasteliit? 7. Mis on Rahvasteliit? 8. Miks muutusid 1930ndatel diktatuurid populaarseteks? 9. Pariisi rahukonverents kus, millal, kes? 10. Milline oli Saksamaa saatus vastavalt Pariisi rahukonverentsile? 11. Millised uued riigid tekkisid esimese maailmasõja tulemusena? 12. Mis toimus Pariisi rahukonverentsi ajal Vene keisririigi territooriumil? 13. Miks puhkes 1932. a Hiina ja Jaapani vahel sõda? 14. Mis toimus 1930date alguses Skm? 15. Miks astus Itaalia Etioopiaga sõtta? 16....
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.2 2020/2021 Kipssideainete katsetamine Rühm: EAEI31 Andres Tärn 192614 Tanel Tuisk 12. oktoober 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Kipsitaigna normaalkonsistentsi, kipsi sideaine jahvatuspeensuse, tardumisaegade ning painde- ja survetugevuse määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Ehituskips. 3. KASUTATUD VAHENDID Töös kasutasin järgnevaid seadmeid: Ämbrid Metallvormid Elektrooniline kaal – täpsus 0,1 g Paindeseade Suttardi viskosimeeter Vispel Elastne kauss (poolekslõigatud pall) Vicat’ aparaat Pahtlilabidas 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Kipssideaine jahvatuspeensuse määramine Jahvatamise peenus määrati läbi sõela, mille ava suurus oli 0,2 x 0,2 mm. Selleks kaaluti 50 g ± 5% kipsi ja sõeluti käsitsi ...
LABORATOORNE TÖÖ 4 Nurkade mõõtmine nooniusnurgamõõdikuga H 1.Kasutatud mõõteriistad ja seadmed Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Nooniusnurgamõõdik 0° 320°, välisnurgad 0° 0,1mm 180° ja sisenurgad 40° 180° 2. Mõõdetav detail eri nurkadega 2.Mõõteskeem 3.Mõõtetulemused Nurk Mõõde nr.1 Mõõde nr.2 Mõõde nr.3 Keskmin e mõõde 770 14 770 16 770 14 770 15 1030 8 1030 14 1030 10 1030 10 1110 18 1110 6 1110 10 1110 11 680 54 680 54 680 52 ...
TÜ Haridus- ja Sotsiaalteaduskond Loodusteadused Demograafia iseseisev uurimustöö Tartu maakonna rahvastikuanalüüs 2012 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Rahvastikuanalüüs..................................................................................................................4-7 Rahvaarv ................................................................................................................................4 Soo-vanuskoosseis..................................................................................................................4 Sündimus................................................................................................................................5 Suremus................................................
TÜ Haridus- ja Sotsiaalteaduskond Loodusteadused Demograafia iseseisev uurimustöö Viljandi maakonna rahvastikuanalüüs Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................... .........3 Rahvastikuanalüüs........................................................................................................................ .......4-7 Rahvaarv .................................................................................................................... .........4 Soo- vanuskoosseis............................................................................................................. ...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 15k Töö pealkiri: Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 27.02.2012 Höppleri viskosimeeter Töö eesmärk: Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia. Töö käik: Enne katset tuleb viskosimeetri toru, kuul ja sulgurid puhastamisvarda abil hoolikalt puhastada. Kui toru seintele on jäänud kelme, tuleb see eemaldada sobiva lahusti abil ja lahusti jäljed omakorda eetriga. Seejärel täidetakse viskosimeetri toru kuni 25 mm toru otsast allapoole uuritava vedelikuga ja pannakse kohale tabeli alusel valitud kuul. Jälgitakse, et kuuli alla ei jääks humulle, ja suletakse toru. Viskosimeetri ma...
A JÕGEVA ÜHISGÜMNAASIUM 11. klass Minni Ansip ÕHUTEMPERATUURID JÕGEVA LINNAS Uurimustöö Juhendaja: Maire Tuimets Jõgeva 2008 Sisukord ÕHUTEMPERATUURID JÕGEVA LINNAS.........................................................1 Sisukord.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 TEOREETILINE TAUST [1]........................................................................................... 4 1. 1 Õhutemperatuur......................................................................................................4 1. 2 Termomeetrite liigid..................................................................................................
katse nr. ti |ti-to| [msek] [msek2] 1 2045 44 1936 2 1925 -76 5776 3 1951 -50 2500 4 2042 41 1681 5 1923 -78 6084 6 1937 -64 4096 7 2011 10 100 8 1937 -64 4096 9 1896 -105 11025 10 1808 -193 37249 11 1761 -240 57600 12 1981 -20 400 13 1957 -44 1936 14 1847 -154 23716 15 2127 126 15876 16 1936 -65 4225 17 1909 -92 8464 18 1972 -29 841 19 2006 5 25 20 1987 -14 ...
Jahvatuspeenuse määramine Kipsi kaalutis: 49.72 Jääk sõelal: 4.22 Normaalkonsistentsi määramine Vee hulk, % Taignakoogi Katse nr. kipsi massist diameeter, cm 1 60 42.31 2 55 23.1 3 50 21.3 21.3 4 47 16.4 16.5 5 48 18.5 18.3 203.4 105 212.8 224.8 105 184.8 212.6 ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut OLGA DALTON 104493IAPB Töö nr 4 nimetusega JUHUHÄLBED Aruanne aines ISS0050 Mõõtmine Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Juhuhälvete põhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole võimalik ennustada, küll aga hinnata. Töö eesmärk Käesolevas töös vaatame olukorda, kus mõõdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed mõõtmisel on põhjustatud mõõtmisprotsessist. Töö käik Ajaintervallide käsitsi mõõtmine: Katsetaja mõõdab generaatori impulsi pikkust jälgides valgusdioodi ning vajutab nupule valguse süttides ja valguse kustudes. Ajaintervalli kahe vajutuse vahel mõõdetakse sagedusmõõturiga. Tekkiva mõõtevea põhjustab katsetaja. 1. Esitan mõõtetulemused ti tabelina ja graafikuna. Katse ti(ms) Katse ti(ms) Katse ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.3 2021 Kipssideainete katsetamine 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärk on määrata kipsi jahvatuspeenus, kipstaigna normaalkonsistents ja tardumisajad ning tardunud kipsi proovikeha painde- ja survetugevus. 2. Kasutatud materjalid Töös kasutati ehituskipsi Baugips – tootja Knauf SIA. 3. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid/vahendeid: Elektrooniline kaal – täpsus 0,1g Vicat’ aparaat – täpsus 1 mm Hüdrauliline survepress purustava survejõu mõõtmiseks – täpsus 1kN Hüdrauliline survepress purustava paindejõu mõõtmiseks – täpsus 0,05kN Nihik – täpsus 0,2mm Stopper Sõelad eri tihedustega Suttardi viskosimeeteri silinder Press paindetugevuse määramiseks Kuivatuskapp 50oC 4. Katsemetoodika 4.1 Jahvatuspeenuse määramine Antud töös leidis jahvatuspeenuse õppejõud...
Seda tööd kasutades hoiad sa kokku kõvasti aega paljude jooniste, valemite ja muude asjade sisestamisega. Samuti on antud enamike ülesannete täpne lahendus. Mõnedes kohtades tuleb aga ise vaeva näha, sest mina nägin ja ei kavatsegi kõigi eest tööd ära teha. Antud ülesanded on tehtud konkreetsete arvude ja andmetega, mis olid määratud sellel ajal mulle. Kui sul veab langevad mõned andmed kokku, võib-olla isegi kõik, kuid ÄRA OLE NII LAMMAS, ET EI KONTROLLI JA EI MUUDA MITTE MIDAGI NING KOPEERID KÕIK LIHTSALT ÜMBER!!! INDIVIDUAALNE ÜLESANNE 1 IRZ0050 INFOHANKESÜSTEEMID 2010 a. sügissemester Üliõpilane: SINU NIMI Ülesanne nr. 1. Asukoha määramiseks kasutatakse kauguste vahe meetodit. Raadiomajakad on paigutatud täisnurkse kolmnurga tippudesse B,A,C . Raadiomajakate vahelised kaugused on AB ja AC km. Navigatsiooniobjekt O on paigutatud nii, et kauguste vahed o...
i (ekvipotentsiaaljoone nr) dx dy E(r) x komponent 0 0 0.016 0.01 -141.25 1 2.26 0.036 0.017 -62.78 2 4.52 0.055 0.025 -41.09 3 6.78 0.115 0.021 -19.65 4 9.04 9999 0.02 0.00 5 11.3 9999 0.021 0.00 6 13.56 9999 0.025 0.00 7 15.82 0.1 0.014 -22.60 8 18.08 0.11 0.025 -20.55 9 20.34 ...
Ülesanne ...... PÄEVARAAMAT Jrk. Kuu- Summa Kontode nimetused ja operatsioonisisu nr. päev Deebet Kreedit Lk. kokku: PEARAAMAT Ülesanne ...... Rea Kuu- Dok. Kirjendi sisu Käive nr. päev Nr. Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit 1 Algsaldo 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 ...
PUU nr. 4 RIKKED 28 Puuliik Kuusk H= 29 27 D1,3 = 36 M= 1,36 26 7 25 TÜVE JÄRKAMISE ESIMENE LAHENDUS Tabel 1 24 Nott Noti D (cm) L (m) Nimetus M (tm) /tm 1. 33 3 pab 0,2790418 25,9 7,23 23 11 2. 29 4,9 palk 0,3686089 55,67 20,52 3. 23 4,9 palk 0,2355208 ...
Ülesanne ...... PÄEVARAAMAT Jrk. Kuu- Summa Kontode nimetused ja operatsioonisisu nr. päev Deebet Kreedit Lk. kokku: PÄEVARAAMAT Summa Jrk. Nr Kuupäev Kontode nimetused ja operatsioonisisu Deebet Kreedit 1 03. märts D: Arvelduskonto 41000 K: OLA 41000 Laekumine ostjatelt AKVV-Arvelduskonto väljavõte 2 04. märts D: Kassa 3500 K: Arvelduskonto 3500 Sularaha kassasse /KSO-1 nr...
Ülesanne ...... PÄEVARAAMAT Jrk. Kuu- Summa Kontode nimetused ja operatsioonisisu nr. päev Deebet 1 03.03. D: arvelduskonto 41000 K: OLA 2 04.03. D: kassa 3500 K: arvelduskonto 3 08.03. D: kaubavaru 163000 D: käibemaks 32600 K: TTA 4 09.03. D: võlg töövõtjatele 19935 K: arvelduskonto 5 09.03. D: kaubavaru 249500 D: käibemaks 49900 K: TTA ...
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Katse käigus juhitakse kolbi süsinikdioksiidi, määratakse selle maht ja mass ning arvutatakse molaarmass. Töövahendid: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehniline kaal, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, õhk, vesi. Töö käik Tehnilistel kaaludel kaalutakse korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). Märgistatakse ära korgi alumine äär. Ballonist juhitakse 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Kolb suletakse kiiresti korgiga ja kaalutakse. Kolbi juhitakse 1..2 minuti vältel täiendavat süsinikdioksiidi, suletakse korgiga ja kaalutakse uuesti. Kolvide masside vahe peab olema vahemikus 0,17...0,22 g. Kolvi mahu määramiseks täidetakse kolb märgini toatemperatuuri...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ NR 3 HÄÄLE KIIRUS Õppeaines: FÜÜSIKA Mehhaanikateaduskond Õpperühm: TI-11 Üliõpilased: Taavi Tenno Taavi Takkis Robert Talalaev Kontrollis: Lektor Peeter Otsnik Tallinn 2003 HÄÄLE KIIRUS 1. Tööülesanne. Hääle lainepikkuse määramine õhus. 2. Töövahendid. Heligeneraator, telefon (valjuhääldi), mikrofon, otsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused. Lainete levimisel keskonnas kehtib seos v = * f , kus v on lainete levimise kiirus, - lainepikkus, f- sagedus. RT Cp Teoora annab hääle kiiruse jaoks gaasides valemi kus v = , = on Cv gaasi isobaarilise ja...
LABORATOORNE TÖÖ NR 1 ÜLDMÕÕTMISED Kreete Sepp 10.b Jrk Plaadi pikkus (a), Plaadi laius (b), Toru välis- Plaadi Toru sügavus, nr mm mm läbimõõt,mm pindala mm mm2 S=a x b 1 48 25 19 48x25=120 26 0 mm2 2 46 25 15 46x25=115 28 0 mm2 3 50 29 15 50x29=145 26 0 mm2 4 46 27 19 46x27=124 30 ...
KONTROLLTÖÖ TULEMUSED REFERAAT Õppeaines: Statistika Ehitusteaduskond Õpperühm: EI Juhendaja: Esitamiskuupäev: 27.11.2014 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ANDMETE KOGUM..............................................................................................................4 1.1.Rühmade tulemused..........................................................................................................5 2.VÕRDLUS........................................................................
Jakob Westholmi Gümnaasium EUROOPA JALGPALLI MEISTRITE LIIGA Retsensioon Nimi 8.a klass Õpetaja nimi Tallinn 2015 1 Sisukord ● Euroopa jalgpalli meistrite liiga……………………………………………3 ● Fc Donetski Shaktari koosseis……………………………………………………………...
Jakob Westholmi Gümnaasium EUROOPA JALGPALLI MEISTRITE LIIGA Retsensioon Nora Pelšs 8.a klass Elen Viikmann Tallinn 2015 1 Sisukord ● Euroopa jalgpalli meistrite liiga……………………………………………3 ● Fc Donetski Shaktari koosseis…………………………………………………………….3 ● Fc Bayern Müncheni koosseis…………………………………………………………….3 ● Võistluse iseloomustus ja analüüs………………………………………….4 ● Isiklik arvamus…………………………………………………………….4 ● Kasutatud allikad…………………………………………………………...5 Euroopa jalgpalli meistrite liiga 2 Vaatasin Euroopa jalgpalli meistrite liiga võistlust, kus võistlesid Fc Donetski Shaktar (ukraina) ja Fc Bayern München (saksamaa) . ...
KÄSKKIRI Tartu .11.2009 Asjajamiskorra kehtestamine VV määrus ,,Asjaajamiskorra ühtsed alused" nr 180 alusel: 1. Kinnitan AS Uks asjaajamiskorra (lisatud) 2. Assistent Pille Kasel tutvustada asjaajamiskorda töötajatele 15.12.2009 toimuval infopäeval 3. Tunnistan kehtetuks direktori 22.04.2009 a käskkirja nr 29 ,,Asjaajamiskorra kehtestamine" Peeter Pöök Direktor
Harilik tamm Probleemküsimus: Kas ühelt ja samalt harilikult tammelt korjatud lehed on sama suurusega? Taustinformatsioon Tunnused: Harilik tamm on pöögiliste sugukonda kuuluv puu. Puukoor on suur, haruline, hallikaspruun, paks ja sügavate pikilõhedega. Noore tamme koor on hall ja sile. Tüvi läbimõõt on umbes 1 kuni 1,5 meetrit, kuid on ka erandeid, näiteks vanemad puud. Tamme lehed on 7 kuni 40 sentimeetrit pikad ning kummastki servast kolme hõlmaga. Tamme viljad ehk tõrud küpsevad septembris või oktoobris. Nad on pruunid, 1,5 kuni 3,5 sentimeetrit pikad ja asuvad rohelises hoidikus. Tõru omakorda on pika, 3 kuni 8 sentimeetri pikkuse varre otsas. Kasvukeskkond: Tamm on tundlik hiliskümade suhtes. Noorelt poolvarjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Eelistab huumusrikkaid liivsavimuldi ja ei talu liigniiskust. Väga hästi arenenud juurestik. Kasvab puisniitudel, salumetsas, loodudel. Leviala ehk areaal: Tamme leviala on lai. Tammed kasvavad pe...
Tallinna Tehnikaülikool, automaatikainstituut Töö nr. 5 nimetusega Juhuhälbed Töö tehti aruanne üliõpilane: aruanne esitatud _________________ aruanne kaitstud _________________ Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ___________________ (allkiri) Töö üldine iseloomustus: juhuhälvete põhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole võimalik ennustada, küll aga hinnata. Töö eesmärk: Käesolevas töös vaatleme olukorda, kus mõõdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed mõõtmisel on põhjustatud mõõtmisprotsessist. Nelinurkpinge Katsetaja Käivitusahel Ajaintervallide Generaator ...
Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Tiigivahe tee 2 46609 Mõdriku 23.11.2015 nr 1-1/1 GARANTIIKIRI OÜ Äripere garanteerib Mari Maasika (isikukood 48804184795) käesoleva õppeaasta õppemaksu tasumise Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolile. Õppemaksu tasume ülekandega vastavalt Teie poolt esitatud arvele. /allkirjastatud digitaalselt/ Juula Juurikas Juhatuse liige Liis Kosk 324 7789 [email protected] Põllu 29 telefon 324 7787 Arvelduskonto nr OÜ Äripere faks 123456 EE102131568455 12034 Tallinn e-post [email protected] Swedbank Registrikood 123456789
AS KORSTNAD Pr Maali Juurikas AS Koolimaja Teie 13.10.2010 nr 1-8/222 Roheline 25a Meie 14.10.2010 nr 2-9/123 12345 Tallinn Korstnate puhastus Lugupeetud proua direktor Vastuseks Teie poolt saadetud kirjale pakume korstnate puhastus ajaks 28-29 oktoober 2010. Kirja lisast leiate meie hinnapakkumised. Palun võtke meiega ühendust, et kinnitada oma tellimus. Lugupidamisega T. Komm Tarmo Komm Punane 14a Telefon 654 4444 Arvelduskonto 12346 TALLINN E-post [email protected] 111000111 Registrikood 87654321
AS Print Liisu Lill OÜ Together Teie 29. oktoober 2014 nr 4-2/ Tihase 10 50115 Tartu Meie 30. oktoober 2014 nr 6-1/41 Vastus visiitkaartide tellimusele Lugupeetud juhatuse esimees Lill Täname, et olete valinud visiitkaartide valmistajaks meid. Visiitkaardid on valmis novembri esimeseks töönädalaks, võtame teiega ühendust telefoni teel. Tasumine toimub ülekandega arve esitamisel. Lugupidamisega Jaak Õun juhataja Piret Voore 5634 6434 [email protected] Kreutzwaldi 12 Telefon 781 3565 Reg 782356730321 50365 Tartu
Kontrolltöö Nr 4 - B Variant Nr 1 1. Maakera kuju ja mõõtmed; Maakera põhipunktid ja ringid. 2. Laev sõitis punktist A( 1 = 28 * 15,7 N ; 1 = 152 * 34,3W ) punkti B( 2 = 34 * 06`,2 N ; 2 = 125 *14`,1W ) Leida LV ja PV; teha joonis. 3. Dk = 37 miili; e = 2,9 meetrit. Leida nähtavuskaugus? 4. Slg = 21,04 miili; lg = -3% ; LNV = ?; Klg = ?. 5. SWtS; SE; ja WSW; Arvutada toodud rumbid kraadideks täisring ja veerandring süsteemis. 6. TK = 300*; TP = 231*; d = 7,2E; =1,5W Leida: MK; KN; KP; MP; KK. Teha joonis? Kuupäev Lahendas Kontrolltöö Nr 4 - B Variant Nr 2 1. Näiva horisondi kaugus; Eseme nähtavuskaugus? 2. Laev sõitis punktist A( 1 = 42 * 15`,9 N ; 1 = 170*,10`1E ) Punkti B( 2 30 * 54`,2 N ; 2 = 151 * 49`,9W ) Leida LV ja PV; teha joonis? 3. h = 102m; ja e = 210m. Leida nähtavuskaugus? 4. LNV = 45,07 miili; lg = ...
Tallinna Tehnikaülikool Automaatika instituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorne töö nr 4 Juhuhälbed Töö mõõdetud 20.04.2011 Töö esitatud Töö kaitstud Tallinn 2011 AUTORIDEKLARATSIOON Deklareerin, et olen antud laboratoorse töö teostanud vastavalt eeskirjale, mõõtmisi olen teostanud koos etteantud brigadiriga . Aruande olen koostanud ise. Autor Üldine iseloomustus: Juhuhälvete põhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole võimalik ennustada,küll aga hinnata. Töö eesmärk: Käesolevas töös vaatleme olukorda, kus mõõdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed mõõtmisel on põhjustatud mõõtmisprotsessist. Mõõtmistulemused to=2328 ms Nr ti to ti-to (tk-ti)2 (ti-to)2 Nr ti to ti-to (tk-...
Nimi: 1. TÖÖÜLESANNE Hääle lainepikkuse määramine õhus. 2. TÖÖVAHENDID Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, otsilloskoop. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Lainete levimisel keskkonnas kehtib seos ν = λ · f (1), kus v on lainete levimise kiirus (m/s), λ on lainepikkus (m) ja f on sagedus (Hz). √ χRT Cp Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi kus ν = μ , χ = Cv , kus χ on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R on universaalne gaasikonstant (R = 8,31 J /mol·K), T on kg/mol). Seega kui heli kiirus antud absoluutne temperatuur (K) ja μ on moolmass (ōhu jaoks μ =29·1...
Magnetron: Magnetr.küte Uk = 4,2 V Ra = 3,0 mm Rk= 2,0 mm Solenoid: N= 1280 keerdu l= 0,176 m Isk Antud andmed: Ua= 17,2 V Mõõtmine: Mõõtmise nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Is (A) 0 0,1 0,2 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 0,9 1 1,1 1,15 1,2 1,25 1,3 1,35 1,4 Ia (mA) 69,9 69,9 69,9 70 70,2 70,5 70,7 71 70,9 70,7 70,2 69,5 68,9 68,3 67,5 66,7 65,6 64,6 Mõõtmise nr. 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28...
1. TÖÖÜLESANNE Elektroonilise kaaluga tutvumine. Katsekeha mōōtmete mōōtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. TÖÖVAHENDID Elektrooniline kaal, elektrooniline nihik, mōōdetavad esemed. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Nihik on seade, mis võimaldab mõõta pikkust, läbimõõtu ning sügavust. Mõõteharud võimaldavad mõõta ka siseläbimõõtu. Aukude sügavuse mõõtmiseks on liikuv haru varustatud ka vardaga. Mõõtmiseks asetame katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, mõõtotsikute vahele. Otsikud lükkame tihedalt vastu katsekeha ning loeme näidu. Digitaalsete nihikute puhul loeme näidu otse ekraanilt. m Katsekeha tiheduse saame arvutada kasutades valemit: D = V, kus D on katsekeha materjali tihedus (ühik mkg3 ), m on katsekeha mass (kg) ja V on katsekeha ruumala (m3 ). Torukujulise katsekeha ruumala arvutamisel lahutame välisdiameetri ...
Tallinna Tehnikaülikool Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituut Elektrotehnika II AME 3150 Kodutöö nr. 5 (variant 3) Homogeenne liin Õpilane: Denis Nikolski Matrikli nr: 111143 Rühm: AAAB50 Tallinn 2017 1 Algandmed: f = 10000 l = 15 km R0 = 29 W/km C0 = 5,75 nF/km L0 = 2,12 mH/km G0 = 0,51 S/km U2 = 24,4 V I2 = 20 mA 2 = 6,17° rad =2 f =23,1410000=62832 s 2=0,02 6,17 ° =0,02+ j 0,002 A 1. Arvutada pinge U1 ja vool I1 liinialguses, aktiivvõimsus P ja näivvõimsus S liini alguses ja lõpus ning liini kasutegur . 2. Lugedes liini kaovabaks (s.o võttes R0 = G0 = 0) ja koormustakistuse liini lõpus aktiivtakistuseks ning võrdseks pu...
ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT Kõrgepingetehnika õppetool Töö nr 1 Tööstusliku sagedusega kõrgepinge allikad ja mõõtmine Labor mõõdetud: 02.11.2008 Õppejõud: Ivo Palu Tudengid: Tallinn 2009 Sisukord Töö eesmärk 3 Katseseadme põhimõtteskeem 3 Mõõtetulemused tabelites 4 Kuullahendi abil gradueeritud pingeallika primaarpinged ja iga primaarpinge 5 gradueeritud koefitsiendid, ning otsitav gradueerimis koefitsient Mõõd...
1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- Tetraklorometaan 2. Summaarne valem - CCl4 3. CAS nr - 56-23-5 4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) - 5. Sulamistemp. -22.9 6. Keemistemp. 76.7 7. LD 50 2350 mg /kg 8. Mürgisus, toksilisus mürgine ja keskkonnale ohtlik 9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? 0.08048 g/100 mL 10. Olek toatemperatuuril vedel 11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus värvitu, ei juhi elektrit, 1,593Mg/m3 12. Kasutamine lahustina, tulekustutusvedelik, külmutusseadmetes, keemilises puhastuses riiete puhastamiseks 1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- etanool, piiritus 2. Summaarne valem - C2H6O 3. CAS nr 64-17-5 4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) 5. Sulamistemp. -114.3 °C 6. Keemistemp. 78.4 °C 7. LD 50- 7060 mg/kg; 8. Mürgisus, toksilisus- suures koguses tekitab alkoholimürgituse ja valkude kalgenemist. 9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Laboratoorsed tööd Õppeaines: Füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: KRA 21 Üliõpilane: Dmitri Lebedev Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2014 Laboratoorne töö nr 2 Helikiirus 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. Katse nr. f , Hz l0 , cm ln , cm ln , cm ,m 1. 4875 20,6 24,3 3,7 0,072 2. 4875 24,3 27,8 3,5 0,072 3. 4875 27,8 31,3 3,5 0,072 4. 4875 31,3 ...
Siim Jürima, Taivo Toom, Kaspar Hillermaa KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Eelarvestamine ja normeerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-61 Juhendaja: Rene Pruunsild Tallinn 2010 2 SISUKORD Sisukord...............................................................................................................................................3 1. Kontaktandmed.................................................................................................................................4 2. Objekti asendiplaan, karjäärid ja nende kaugused objektist............................................................6 2.1. Pannjärve karjäär, kaugus 18 km..............................................................................................6 2.2. Viru karjäär, kaugus 17 km......................................................................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 2 2014/2015 Kipssideainete katsetamine Õpperühm 131837 Mattias Põldaru Tallinn 10/10/2014 1 TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on määrata kipsi jahvatuspeenus, kipsitaigna normaalkonsistents ja tardumisaeg ning kipsi proovikehade painde- ja survetugevus. 2 KATSETATUD EHITUSMATERJALID • Ehituskips - Knauf Baukips. Sisetingimustes kasutamiseks. Seguvee kulu valutöö jaoks on 1 kg/0,65 l (töötlemisaeg 10-12 min), pahtlilabidaga tasandamiseks on seguvee kulu 1 kg/0,45 l (töötlemisaeg 5-6 min). Madalaim temperatuur töötamise ja kivistumise ajal on +5 ºC. Ehituskips on tahke aine, mis on väljakujunenud kristalse struktuuriga. [1] 3 KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös on kasutatud järgmisi vahendeid: • elektroonil...
Geelfiltratsioonikromatograafia ehk geelkromatograafia, mida tuntakse kui kui molekulaarsõelte meetodina, tugines lahuses sisalduvate erinevate molekulmassidega ainete erineval liikuvusel läbi peeneteralise võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Selle meetodi puhul kasutatakse pundunud geeligraanulitega täidetud kolonne. Geeli pooride mõõtmed on makromolekulide dimensioonidega samas suurusjärgus. Geelid, mida seda liiki kromatograafias kasutatakse koosnevad dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Mina tegin antud protseduuri kolonnis nr 2 ja geeliks oli Sefadex G-50. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad järgmised mahud: Täidise maht Vt Kolonni vaba maht, st graanilitevahelise medeliku maht Vv Graanilitesisese vedeliku maht Vs Geelimaterjali maht Vg Seega Vt= Vs+Vg Ainete segu juhtimisel läbi geelkromatograafia kolonni toimub molekulide lahutumine vastavalt nende võimele difundeeruda geeli pooridesse. Ainet iseloomus...
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Mõõtmine Labor 1 aruanne Maria Kohtla 103548IAPB 14.04.2011 Tallinn 2011 Mõõtetulemused Katse nr Ti Väärtus (ms) 1 2001 2 1995 3 2157 4 1912 5 1904 6 2043 7 2214 8 2033 9 1804 10 1758 11 1981 12 1768 13 1747 14 1965 15 1741 16 1645 17 1961 18 2032 19 2072 20 1744 21 1874 22 2013 23 2033 24 2046 25 2042 26 2014 2...
Soomusrong NR.1 Soomusrong nr. 1 Esimest korda kasutati soomusrongi 1848. aastal Austrias. Relvaliigina näitas soomusrong oma võimeid aga 1860datel aastatel Ameerika kodusõjas. Soomusrongide hiilgeaeg oli Esimene maailmasõda. Punaarmee käsutuses oli 20. sajandi algupoolel 101 spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud soomustatud soomusrongi, mis on ka suurim ühe riigi käsutuses olnud soomusrongide arv. Ameeriklaste poolt kasutati soomusronge viimati Vietnami sõjas. Soomusrongid on tänapäevaks kadunud väeliik. Nüüdsed sõjad neid enam ei vaja. Eesti Vabariigi sünni juures oli neil aga väga kaalukas osa. Peab tegema väikese täpsustuse, sest soomusrongide väeosa nimetati esialgselt divisjoniks ja diviisiks sai ta alles 23. aug. 1919. soomusrongide isaks aga nimetatakse meremees, kontraadmiral Johan Pitkat, kelle ideel ja ettevõtmisel asi teoks sai. Kõige legendaarsemaks meheks sai aga soomusrongide divisjo...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Laboratoorsed tööd Õppeaines: Füüsika Teaduskond: Õpperühm: Üliõpilane: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2009 Laboratoorne töö nr 1 Helikiirus 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. Katse nr. f , Hz l0 , cm ln , cm ln , cm ,m 1. 4917 16,9 20,5 3,6 0,00712 2. 4917 20,5 27,7 3,6 0,00712 3. 4917 24,1 27,7 3,6 0,00712 4. 4917 27,7 31,2 3,5 0,00712 5....
y x y x 694900 6401000 695000 6401009 6401200 695099 6401018 695199 6401027 695298 6401036 695398 6401045 6401000 695413 6401047 695498 6401052 695598 6401053 6400800 695698 6401047 695797 6401035 695895 6401017 695992 6400993 6400600 696088 6400963 696181 6400927 696272 6400885 6400400 696360 6400838 696445 6400785 696527 6400729 696613 6400677 6400200 696701 6400630 696792 6400590 696886 6400555 6400000 696982 6400526 694500 695000 695500 697079 6400504 697178 6400487 697278 6400478 697377 6400474 Err:509 Err:509 Err:509 Err:509 Err:509 Err:509 Err:509 Err:509 697777 6400492 697877 6400496 697950 6400500 695500 696000 696500 697000 69750 Column B 697500 698000 698500 Punkti ...
Graafik nr 1 Oktoober November Detsember Jaanuar Nädalad 40 41 42 43 44 45-48 49-52 1-5 Tegevused Laagri planeerimine Rahataotluse kirjutamine Taotluste tähtaeg 30.10 Eelarve koostamine Kokkulepete sõlminine Transpordi tellimine Kokkule ppepete Toidu tellimine sõlmimi ne Varustuse hankimine Juhtgrupi koosolekud koosolek ...
HELI KIIRUS 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine ōhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3.Töö teoreetilised alused. Lainete levimisel keskkonnas levimise kiirus võrdub: v =λ ∙ f (1) kus v on lainete levimise kiirus, λ - lainepikkus, f - sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi v= √ x ∙ R ∙T μ (2) Cp kus x= Cv on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R - universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol ), T - absoluutne temperatuur( °K) , μ - moolmass (ōhu jaoks =29·10-3 kg/mol) Seega kui heli kiirus antud gaas...
Tartu Descartes'i Lütseum Tsiili Vabariigi rahvastiku-, majandus- ja loodusgeograafiline analüüs Miniuurimus Lee Laanemäe juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2009 1. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. ÜLDANDMED Tsiili Lipp Keel: hispaania Pealinn: Santiago (1) Rahvaarv pealinnas: 5,278,044 inimest (2009) President: Michelle Bachelet Valitsusjuht: Valitsusjuht on president. Pindala: 756 950 km² Rahvaarv: 16 970 000 inimest (2009) Rahvastiku tihedus: 22,4 in/km² Iseseisvus: 18. september 1810 Rahaühik: peeso (CLP) Ajavöönd: maailmaaeg4 Riigihümn: Himno Nacional Usuline koosseis: Roomakatoliku 70%, Evangeeliumiline 15.1%, Jehoova tunnistajad 1.1%, Teised kristlased 1%, Muu 4.6%, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
