Järve mõis. Kohtla-Järve linnaosa territoorium jääb osaliselt kahe ajaloolise küla maadele, mida on mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus: Järve küla (Jeruius) ja Tõrvasküla (Tourascula), mille maadele rajati hiljem Kohtla mõis. 1950. aastatel taheti linna nimeks panna Stalin. Eelkõige on tegemist tööstuslinnaga. Tähtsaim tööstusharu on keemiatööstus. Sellel alal tegutseb 3 suurt ettevõtet: Viru Keemia Grupp, Eastman Specialties, Novotrade Invest, mille toodangu müügikäive oli 2011. aastal ca 255 milj. €. Nitroferti keemiatehas lõpetas töö 2009. veebruaris, kuid taaskäivitati 2012. detsembris. Teised tähtsamad tööstusharud on metallitööstus (Remeksi keskus), õmblustööstus (10 ettevõtet, sh Baltika tütarettevõtte Virulane õmblustsehh), mööblitööstus (TNC Components) ja ehitusmaterjalide tootmine. Hinnanguliselt oli 2011. aastal töötlevas tööstuses hõivatud 3000 inimest, toodangu müük oli
Virumaa suurimate energiaettevõtete (Narva Elektrijaamad – Balti ja Eesti EJ, Sillamäe SEJ, Kohtla-Järve ja Ahtme EJ, Fortum Termest AS, Kiviõli SEJ Kiviõli Keemiatööstuse OÜ koosseisus) ja Kohtla-Järvel asuvate põlevkivikeemia ning teiste keemiaettevõtete (Viru Keemia Grupp AS koos tütarettevõtetega: Viru Õlitööstus AS, Viru Vesi AS jt), Viru Liimid AS, Novotrade Invest AS, Nitrofert AS, Velsicol Eesti AS, aga samuti Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, OÜ Repo Vabrikud jt olemasolu; maakonna lõunaosaks, kus rahvastiku tihedus on väike ja hajutatud, elab enamus elanikkonnast väikestes asulates ja ka Peipsi järve kaldapiirkonnas (Liblik, Maalma 2005: 172-173). Ainuüksi elektrijaamadest õhku paiskuvate heitmete tõttu pole õhu kvaliteet Kirde-Eesti põlevkivitööstuste juures kiita
annaabi.ee 
