Narva Lahing
Saanud teada rootslaste maabumisest Pärnus, saatis Peeter I luurele 5000 mehest koosneva
ratsaväeüksuse Boriss Seremetjevi juhatusel.
Karl XII juhatas Tallinnast teele asudes väge, kuhu kuulus kokku 10 537 meest. 13.
novembril 1700 algas marss kindlustatud Tallinnast Narva. Rootslased pidid läbima venelaste poolt
lastatud maa. Kõikjal oli mahapõletatud talusid ja külasid. Kuskil polnud hobustele sööta ega
sõduritele toitu. Külm novembrivihm tegi sõdurid läbimärjaks ning nad olid näljased. Öösel läks
vihm üle lumeks. Sõdurid ja kuningas pidid magama lögasel maal.
Alles 30 km enne Narvat toimus Pühajõe juures esimene kokkupõrge rootslaste ja venelaste
eelsalkade vahel (Pühajõe lahing). 19. novembril 1700 jõudsid läbimärjad ja mudased rootslased
Narva.
Ööl vastu 18. novembrit (29. novembrit) 1700, kui oli saabunud sõnum kokkupõrkest