Albert Kivikas
sõjaromaan "Ristimine tulega", mis eraldi raamatuna anti välja 1923 Berliinis.
Sõjasündmusi käsitletakse minategelase vaatevinklist. Kriitikud on heitnud teosele
ette liigset memuaarlikkust ja psühhologiseerimist, tunnetatavad on futurismi
järelmõjud. Vaatamata võimalikele puudustele on tegu esimese Vabadussõja-ainelise
romaaniga ja esimese massipsühholoogia käsitlusega eesti kirjanduses.
Aastal 1927 ilmunud novellikogumikus "Punane ja valge" sisaldus seitse novelli,
millest kuus käsitles otseselt sõjatemaatikat. Novellide seas oli ka kuus aastat varem
kirjutatud "Süütu", mis veel samal aastal anti välja ka eraldi raamatuna.
Aastal 1935 hakkas ajalehe Uus Eesti veergudel ilmuma Kivikase uus romaan, mis
põhines tema isiklikel läbielamistel Eesti Vabadussõjas. Raamatu täiendatud ja
parandatud versioon ilmus 1936. aastal 539-leheküljelisena Eesti Kirjastuse
annaabi.ee 
