Linnakirjandus (konspekt)
LINNAKIRJANDUS
Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema lihtsam ja rahvalähedasem uut
tüüpi kirjandus. See kirjandus iseloomustas keskklassi maailmavaadet. Kirjanduses sai valdavaks
satiirilis-diadaktiline vaim. See tähendab:
1. Pilgati kirikumeeste patte, rikaste ahnust ja kõiki teisi sääraseid pahesid.
2. Moraliseeriti ja püüti juhtida lugejaid õigele teele
3. Jagati õpetusi, levitati elutarkust. Tihti väljenduti allegooriliselt ehk mõistukõneliselt.
Prantsusmaal muutusid linnakodanlaste ja lihtrahva seas populaarseks fabliood need on
lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Nimekaim autor on Rutebeuf
(13. sajand). Saksamaal levisid fablioodega sarnased vangid. Itaalias nimetati selliseid lugusid
uudisjuttudeks ehk novelladeks.
13. sajandi Prantsuse kirjanduse kaks suurteost on "Roosiromaan" (see on allegoorilise nägemuse
vormis värsste...