Kokku-lahkukirjutamisreeglid 1. “Magamiskohad olid puust, põrandast veidi kõrgemal, midagi pehmet külje alla ei antud.” Sõna “magamiskohad” kirjutatakse kokku, sest “magamis” määrab “koha” liiki. Allikas: https://maaleht.delfi.ee/elu/kuidas-virumaa-kirjamees-enn-malgand-noukogude- ajal-15-paeva-arestimajas-istus?id=88754149 2. “Monte Carlo rallil sõidetakse nelja päeva jooksul kokku 16 kiiruskatset kogupikkusega 304,28 kilomeetrit.” Sõna “kiiruskatset” kirjutatakse kokku, sest omadussõna “kiirus” ja nimisõna “katset” väljendavad kokkukirjutatuna kindlat omaette mõistet. Allikas: https://sport.delfi.ee/news/auto/wrc/interaktiivne-graafik-tana-ohtul-algab-vaata- kuidas-kulgevad-monte-carlo-ralli-kiiruskatsed?id=88725869 3
• Juba enne sõda oli Afganistan üks vaesemaid riike maailmas. Peale sõda kukkus Afganistan inimarenguindeksis veelgi rohkem • Peale nõukogude armee lahkumist jäi kodusõda riigis endiselt kestma mudžahiidide ja Afganistani armee vahel • https:// www.youtube.com/watch?v=pSLEjGtrvt0 Kasutatud kirjandus • http://newsimg.bbc.co.uk/media/images/45475000/jpg/_45475285 _soviet1989466.jpg • http://www.diplomaatia.ee/artikkel/noukogude-piiratud-vaekontin gendi-saabumine-ja-lahkumine/ • http:// et.wikipedia.org/wiki/N%C3%B5ukogude-Afganistani_s%C3%B5da • http://en.wikipedia.org/wiki/Soviet_war_in_Afghanistan • http:// upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/8c/Russische_Schmet terlingsmine_PFM-1.jpg • http:// upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/bf/SovietInvasionAfg hanistanMap.png • http://www.crimesofwar.org/a-z-guide/afghanistan/ • http://digitaljournal.com/blog/19257 AITÄH KUULAMAST!
korral, USA 10, NSVL 6, Eesti 2, Soome 2, Valgevene 1, Tsehhi 1 ja Norra 1 korral. Luzernis aga voitsid eestlased 17 medalit (6+6+5) ning pustitasid kolm maailmarekordit. Eri allikates toodud andmed voidetud medalite arvu kohta ei lange kokku ja vahed on usna suured. Pohjuseks voib olla medalilaskmiste sissearvamine. Noukogude Liidu okupeeritud Eestis puudus laskuritel voimalus rahvusvahelistel voistlustel osalemiseks oma lipu all. Suurvoistlustele paasemiseks oli vaja jouda
Rumeenia, Bulgaaria, Albaania, välja jääb Jugoslaavia, kellel NSVLga konflikt (eristub teistest sots maadest) Raudne eesriie - idablokki piirav välismaailmaga suhtlemist takistav piki SDV, Rumeenia, Bulgaaria ja Tsehhoslovakkia piire jooksev piir Trumani doktriin - '47, seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise- ja välisvaenlase eest- kommunistide võimuhaaramiskatsete eest. Marshalli plaan -47, abiandmisplaan Euroopa riikidele, 17 riiki said abi. Berliini blokaad 48/49 Noukogude Liit loikas Laane Berliini ara valismaailmast, st.elektrist, kytusest, toiduainetest, Berliini müür 13.08.1961 Hrustsovi otsusel sulgeda idasakslaste valgumistee läände. Ehitati pmst üleöö, hiljem tugevdati, lisati lai tõkkeriba, millele tunginud inimene hoiatuseta maha lasti NATO - aprill '49, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 10 Euroopa riiki + Kanada, USA. Kui ühte osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja
uue muusika tosivaartustesse. Eesti teatrilavale joudis Prokofjevi muusika tunduvalt hiljem kui kontserdisaali. Enim lavastatud on tema balletti *Romeo ja Julia*, ooper *Armastus kolme apelsini vastu* etendub Eestis esmakordselt. 1921. aastal Chicagos esietendunud ooperit dirigeeris toona Prokofjev ise. Prokofjev oppis Peterburi Konservatooriumis komponeerimist, klaverit ja orkestrijuhtimist. 1918 emigreerus ta Ameerika Uhendriikidesse, kuid tuli Noukogude liitu tagasi 1936. aastal. Prokofjev suri samal paeval kui Jossif Stalin. Ta on maetud NovodevitSje kalmistule. Ta oli viie Stalini preemia laureaat. 23.4.1891 5.3.1953 Ma olen varem kainud ainult balletti vaatamas ja seekord vaatasin ma esimest korda ooperit. Mulle meeldis see vaga, kuid ballett meeldib mulle ikkagi rohkem, sest seal ei laulda kogu aeg, ainult tantsitakse
05 2014 23 http://www.sisekaitse.ee/finantskolledz/kolledzist/tutvustus/juhtimine/ välja otsitud 04.05 2014 http://www.sisekaitse.ee/justiitskolledz/kolledzist/ välja otsitud 04.05 2014 http://www.sisekaitse.ee/justiitskolledz/kolledzist/ajalugu/juhtimine/ välja otsitud 04.05 2014 http://www.sisekaitse.ee/politsei-ja-piirivalvekolledz/kolledzist/ välja otsitud 04.05 2014 http://www.sisekaitse.ee/ska/akadeemiast/juhtimine/kolledzite-noukogude-koosseisud/ välja otsitud 04.05 2014 http://www.sisekaitse.ee/paastekolledz/kolledzist/tutvustus-2/ välja otsitud 04.05 2014 http://www.sisekaitse.ee/ska/akadeemiast/juhtimine/kolledzite-noukogude-koosseisud/ välja otsitud 04.05 2014 24
20. 4. Rahvusraamatukogu hoone (1992), Tõnismägi 2. Kasutadud andmed: https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_arhitektuur#N%C3%B5ukogude_Eesti_aeg https://www.visittallinn.ee/est/turist/avasta-tallinna/artiklid-soovitused/arhitektuur-tallinnas http://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/1960-aastate-arhitektuurist-ajast-ja-vaimust/ http://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/kommunismi-pudrumaed/ http://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/varvikirev-linnakujunduskunst-noukogude-tallinnas/ https://www.arhitektuurikeskus.ee/eesti-arhitektuur/ajalooline-taust https://www.arhitektuurikeskus.ee/eesti-arhitektuur/ajalooline-taust https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/harjumaa/tallinn/t allinn2.pdf
Kuid siiski peamine võimalus teeninduse sujuvamaks muutmiseks, on nende motivatsiooni tõstmine, et nad tahaksid klientidega suhelda ja neid aidata. Ka tööandjad peaksid rohkem jälgima, keda nad tööle võtavad, sest just klienditeenindajad loovad ettevõttele imago. 12 VIIDATUD ALLIKAD 1. Ernis, E. 2009. Kas nõukogude ajal oli teenindus praegusest parem?. Postimees, 23.10.2009. [http://www.24tundi.ee/178978/kas-noukogude-ajal-oli-teenindus- praegusest-parem] 06.10.2013 2. Jääb mulje, et Eestis ei ole teenindajad motiveeritud. 2011. Delfi rahvahääl, 05.11.2011. [http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/jaab-mulje-et-eestis-ei-ole- teenindajad-motiveeritud.d?id=61107149] 07.10.2013. 3. Masso, J., Vahter, P. 2011. The Link between Innovation and Productivity in Estonia's Service Sectors. University of Tartu Faculty of Economics & Business
php?page=39 http://et.wikipedia.org/wiki/Hiphoptants http://tants24.ee/index.php?page=53 http://www.freeflowstudio.eu/?page_id=457 http://www.tants24.ee/index.php?page=61 http://www.weekend.ee/?lk_id=1&uudis=1618 http://www.tantsuakadeemia.ee/et/uudised/eesti-breiktantsu-liit-ja-tallinna-tantsuakadeemia- esitlevad/ http://et.wikipedia.org/wiki/Ballett http://miksike.com/docs/referaadid2005/ballett_kadry123.htm http://www.opera.ee/49603 http://ballett.ee/et/eesti-ballett/ajalugu/157--noukogude-okupatsiooni-periood http://ballett.ee/et/eesti-ballett/ajalugu/158-taasiseseisvumine-ja-tanapaeev http://www.tants24.ee/index.php?page=44 http://www.estonica.org/et/Kultuur/Tantsukunst/Moderntants_t%C3%A4nases_Eestis/ http://www.tants24.ee/index.php?page=41 http://www.inesdance.com/et/ines_dance/kohutantsu_trenn/kohutants_eestis Referaat Erinevad tantsustiilid
riigi sõjaväega. II Maailmasõja ajal olukorrast tingituna tuligi neil Eesti meestel, kes tahtsid oma kodumaad kaitsta kommunistliku Venemaa eest, seda teha Saksa sõduri mundris. 23 Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_SS- vabatahtlike_brigaad 2. http://www.eestileegion.com/ 3. http://wehrmacht.rindeleht.ee/ 4. http://epl.delfi.ee/news/melu/eesti-mehed- noukogude-ja-saksa-vaes?id=51091892 5. http://www.hot.ee/lvparhiiv/victis.htm 6. http://www.hot.ee/v/vvliit/emees.htm 7. http://www.nommevalitsus.org/index.php? option=com_content&view=article&id=8493&Itemid =91&lang=en 8. http://www.estonica.org/et/Eesti_s %C3%B5dur_Teises_maailmas %C3%B5jas_kolmes_mundris/ 9. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_SS- vabatahtlike_soomusgrenaderide_pataljon_ %22Narva%22 24
http://www.kultuur.info/syndmus/kuressaare-vallikraavi-veeralli/ 24 Käsitöökojad. (kuupäev puudub). Loetud aadressil: http://www.saaremaamuuseum.ee/kulastajale/kasitookojad/ Nõukogude aeg. (kuupäev puudub). Loetud aadressil: http://www.saaremaamuuseum.ee/muuseum/saaremaa-muuseumi-ajalugu/noukogude- aeg/ Pesti,O.Rikas,K.(1983).Kingissepa rajooni ajaloo-ja kultuurimälestised. Tallinn: Eesti Raamat. Projekt "Kuressaare kindluse kui turismiobjekti arendamine". (kuupäev puudub). Loetud aadressil: http://www.saaremaamuuseum.ee/linnus-kindlus/projekt-kuressaare-kindluse- kui-turismiobjekti-arendamine/ Püüa,G.Nurk,R.Sepp,T.(2016).Kastellist kindluseks.Tallinn:Argo ja Saaremaa Muuseum Riigipeade külaskäigud Kuressaare kindlusesse. (kuupäev puudub)
annaabi.ee 
