NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL
põhinõuded. 25
Antud seaduse vastvõtmisega jätkas Eesti Vabariigi kuni 1940.a. kehtinud notariaalset
traditsiooni, mis vastas Mandri- Euroopa õigusmudelile ja eestlaste ajaloolisele nägemusele
oma riigi õigusest.
1. novembril 1993.a. nimetas tolleaegne justiitsminister Kaido Kama Tallinna Raekojas
ametisse 46 Eesti Vabariigi notarit, kes kinnitasid ametisseasumist ametivandega. Kõik need
notarid oli varem töötanud riiklike notaritena, kusjuures vabasse notariaati asusid tööle
peaaegu kõik endised riiklikud notarid. Uus algus oli nende jaoks raske, sest nad pidid ennast
ümber kujundama palgatöölisest ettevõtjateks, tööandjateks ja harjuma tõdemusega täielikust
varalisest ja moraalsest vastutusest seoses notariameti pidamisega.26
Uue seaduse vastuvõtmisega hakkas suurenema notarite töömaht. Notariaaltoimingute arvu
kasvu põhjustas Eesti suund turumajandusele ja lähenemine Lääne-Euroopa ja Põhjamaade