NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL
XIX sajandi lõpus sai notariaadikorralduse eeskujuks Prantsusmaa notariaat. Karl Suur
kehtestas korra, mille kohaselt oli notariaat tihedalt seotud magistratuuriga. Alguses kujutas
notar endast midagi sarnast kohtusekretäriga koostas lepinguid ja andis need kohtunikule
allkirjastamiseks. Seejärel ta sai võrdselt kohtunikega Riigipitsati hoidjaks ja riigivõimu
esindajaks, kellel olid volitused dokumentide tõestamiseks. Notariks võiks saada isik, kes oli
töötanud notariaalkontoris vähemalt kuus aastat. Pärast seda pidi kandidaat sooritama
kutseoskuseksami.3
Notariaadi funktsioonid olid laienenud: Notarid vaatasid põhjalikult läbi kõik aktid ja
lepingud, koostasid kogu vara loetelusid, andsid välja erinevaid tunnistusi, sooritasid avalikke
müüke. Seepärast lubati ainult usaldusväärsetel isikutel, kes olid sisse maksnud pandi, mille
suurus sõltus kontori sissetulekust, tegeleda antud tegevusega. Notari amet oli alatine. Notari
annaabi.ee 
