NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL
ajaloolisest järjepidavusest, mida süvendas fakt, et esimese Eesti Vabariigi ajal väljatöötatud
1940. a. Tsiviilseadustiku eelnõu vastas Mandri-Euroopa õigusmudelile ja eestlaste
ajaloolisele nägemusele oma riigi õigusest.22
Notariaadireformi algatajatena Eestis väärivad erilist tunnustust neli notarit: Tiit Sepp, Piret
Press, Liia Aigro ja Kai Sepp. Ühelt poolt just nende eestvedamisel ja entusiasmil ning teiselt
poolt Justiitsministeeriumi mõistmisel ja toel alustati notariaaditeaduse väljatöötamist ja
tingimuste loomist Eesti üleminekuks ladina notariaadisüsteemile. Sellest perioodist said
alguse ka Eesti ja Saksa notarite kontaktid. Tuleb rõhutada, et Saksa notarite asjatundlikkus ja
panus notariaalreformi läbiviimiseks vajalike õigusaktide väljatöötamisel ning hilisem
õigusalane ning materiaalne abi olid reformi edukal läbiviimisel hindamatud.23
17. juunil 1993. aastal vastuvõetud notariaadiseadusega taastati vaba ja sõltumatu notarite