Jan Hus: oli kiriku eriseisundi vastu, arvas, et kirik peab alluma ilmalikule võimule. Anglikaani kirik: Inglise kiriku peaks oli kuningas. Lahkuti Rooma katoliku kiriku alluvusest. Jäädi truuks katoliikluse dogmadele ning senisele jumalateenistuse korrale. Inglise keelne jumalateenistus, keelati indulgentside müük, vähendati kirikupühade arvu. Suleti kõik kloostrid, konfiskeeriti maad ja varad. Kõik tulu läks kuningale. Generaalstaadid: seisuse esindus kogud. Notaablite kogud: kuninga määratud isikute kitsas ring. Pragmaatiline Sanktsioon: võttis paavstilt õiguse Prantsusmaa piiskoppe ametisse määrata. Hugenotid: Prantsusmaal hakati nimetama kalviniste hugenottideks. Sinoid: neile kuulus kõrgeim kiriklik võim, mille liikmeskonna valisid kogudused. Humanism ja renessanss ja ka reformatsiooniga seotud vaidlused ja võitlused soodustasid kriitilise mõtte arnegut, andes ka teaduses tõrke uutele otsingutele.
Kelle käes oli Esimene (pea)minister kardinal Kardinal Jules Mazarin, pärast tegelik võim? Richelieu tema surma(1661) absoluutne monarhia Ümberkorraldused Parlament saadetakse laiali, keelati ,,Riik see olen mina!", Suurenes valgustusmõju, 1787. a Notaablite kogu duellid, lõhuti maha aadlike usuvabadus kaotati lõplikult, rahulolematus feodaalkorraga, (Maamaksu küsimus), kindlused, aadlikud koondati Merkantilism (riik 100% ,,Naiste sajand" - mood otsustasid ,,Ei", õukonda, kiusas taga hugenotte majanduses) nimetas ametisse KRIIS kutsuti kokku
Tähekoda - erakorraline kuningakohus relvastatud salkade likvideerimise järelvalveks tarastamine - põldude muutmine karjamaadeks, mis piirati püsttarade, hekkide või kraavidega pauperiseerumine - talupoegade vaesumine anglikaani kirik - uus Ingl. kirik, mis on truu katoliikluse dogmadele supremaatiaakt - ülemvõimu käsitlev dokument klann - sugukondlik kogukond anglikaani usutunnistus - korrastatud kiriku org. tugevdati kihelkonnavaimulike osa generaalstaadid - seisuste esindused Notaablite Kogu - kuninga määratud isikute kitsas ring Pariisi parlament - kohtuasutused, mis pididkuninga antud seadusaktid registreerima gallikaani kirik - Pr rahvuslik kirik, mis allus Rooma paavstile, kuid korraldas siseelu iseseisvamalt kui teised hugenotid - prantsuse kalvinistid Tulekoda - kuninga loodud kohus võitluseks kalvinistidega, saatis ketsereid tuleriidale sinod - piiskoppide esinduskogu, millele kuulus kõrgeim kiriklik võim kalvinist - protestantliku usu pooldaja
Djak - aadlikust ametnik Generaalstaadid - seisuste esindukogu Humanism - inimest väärtustav maailmavaade valgustusajastul Intendant - piiramatu võimuga kohaliku omavalitsuse juhid Isikuvabaduste Akt - akt, mis kaitses elanikkonda kuninga omavoli vastu Kantsler - Riiginõukogu(valitsusorgani) juht Kolleegium - keskasutus, mida juhtis president Kuurvürst - vürstiriigi esindaja, kellel on õigus valida keisrit Maakogu - seisuslik esindus, mis istus koos riigiküsimuste arutamiseks Notaablite kogu - printsidest, piiskoppidest jt. ühiskonna tippidest koosnev kogu Pariisi parlament - kõrgeim kohtuasutus, mis registreeris kuninga edikte ja muid seadusandlikke akte Pietism - usuvool, mis rõhutas kõigi kristlaste võrdsust ja pööras tähelepanu jumalakartlikkusele Printside fronde - aristokraatide liikumine eesotsas prints Condega kuninga vastu Ratsionalistlik maailmakäsitlus - mk, mis eeldab ühiskonna mõistuspärasust, m. kohaselt ideed muudavad maailma
algus- ja lpudaatumite le. Enamik Euroopa ajaloolasi on ksitlenud Prantsuse revolutsiooni kestusena aja Bastille'i vallutamisest 14. juulil 1789 kuni Napoleon Bonaparte'i vimuletulekuni 1799. aasta 9. novembril, ksikud ka keisririigi kehtestamiseni 1804. aastal. Kuid enamikus nukogude ja seetttu ka Ida-Euroopa ajalooksitlustes thistab revolutsiooni lppu hoopis jakobiinide diktatuuri kukutamine 27. juulil 1794. Mned lne ajaloolased on ka vlja pakkunud, et revolutsioon algas juba 1787. aastal notaablite kogu kokkukutsumisega, teised, et alles siis, kui kuningas kukutati. Siiski on jtkuvalt enimtunnustatavad piirdaatumid 17891799. Nimetuse 'Suur Prantsuse revolutsioon' vttis kasutusele tuntud vene anarhist ja ajaloolane Pjotr Kropotkin oma selleteemalises ksitluses. Sealt kandus see nimi edasi ka Nukogude ajalookirjutusse, kuigi nimetuse "isa" jeti mistagi paljastamata, kuna tolle positsioon ja ideoloogia ei sobinud valitseva korraga.
võim lihtrahvale (Saksa talurahvasõda 1524-1526) Calvin töö austusväärsus ja vajalikkus, predestinatsiooni põhimõte jumal on kõik ette määranud (kalvinistid Pr hugenotid, Ing puritaanid, soti presbüterlased) Henry VIII lõi Roomast lahti, anglikaani kiriku teke Augsburgi usutunnistus ja usurahu Melanchthon emakeelne jumalatunnistus, 2 sakramenti, lihtne kirik, kiriku allutamine ilmalikule võimule Ususõdade tulemused. Seisuste esinduse asemel käis koos Notaablite Kogu Põhjused: poliitilised hugenotid absolutismivastased ringkonnad Pärtliöö: katoliiklased tapavad hugenotte (Prants.) - moodustati protestantlik konföderatsioon Nantes'i edikt: valitsev usk katoliiklus, piirkondades usuvabadus, hugenotid saavad kodanikuõiguse, lubati jätta kindlustatud punkte Madalmaade vabadusvõitlus: Põhjus: usuvabaduse ja sõltumatuse saamine Hispaaniast. Tulemused: kalvinism levib, Hollandi iseseisvumine, Belgia jäi Hispaania koosseisu
19. saj kujunes välja industriaalühiskond Prantsusmaa: absolutistlik monarhia- kuninga või keisri võim oli piiramatu 1610- mõrvati Henri IV Generaalstaat- Prantsusmaal 1614 kokkukutsutud seisuste esindused Richelieu(suri 1642)- 1624 sai Prantsusmaa ministriks, keda võis lugeda tegelikuks valitsejaks fronde- võimude vastu liikumine aastatel 1648-1653 Colbert- 1619-1683 finantside peakontrolör Louis XIV ajal Turgot- Louis XVI ajal rahanduse peakontrolör Notaablite kogu- 1787. tahtsid kehtestada maamaksu, kuid ei tehtud seda Henri IV(1589-1610,Maria de'Medici), Louis XIII(1610-1643, Austria Anna), Louis XIV(1643- 1715,Hispaania Maria Therese), Louis XV(1715-1774,Poola Maria Leszczynska), Louis XVI(1774- 1792, Austira Marie-Antoinette) Suurbritannia: 1265-esimene Parlament Inglismaal Parlamendi kojad- alamkoda(valimisõiguslikud mehed), Lordid(ülemkoda) 1628- Parlament võttis vastu Õiguste Petitsiooni, mis kaitses isikuvabadusi ja omandiõigusi
Ususõjad Prantsusmaal 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandil toimusid Prantsusmaal kodusõjad, mida tuntakse ususõdade nime all. Nende põhjuseks oli kuningavõimu tõus ja reformatsioon. Prantsusmaal tugevnes monarhia juba 15. sajandi lõpul. Eriti Francois I valitsusajal. Siis ei kutsutud kokku enam generaalstaate, vaid nende asemel oli kuninga määratud Notaablite Kogu. Kuningavõimu piirasid ainult kohtuasutused parlamendid. Eriti tähtsaks pidas ennast Pariisi parlament, mis pidi kuninga antud seadusaktid registreerima. Maksukoormust suurendasid kuninga ettevõetud röövsõjad. Algul olid need suunatud eelkõige Itaaliale. Kuningas ja kirik Paavsti- ja kuningavõimu vahel olid teised suhted kui mujal. Rahvuslikult oli loodud gallikaani kirik, mis allus küll Rooma paavstile, aga oli tegelikult üsnagi iseseisev. 1438
Üks neist mine- tas talupoegade teetegemise kohustuse, mis muutus nüüdsest riiklikuks ettevõtmiseks. Kaotati ka tsunftisundus enamikul käsitööaladel. Kuid reformide põrkumisel privilegeeritud seisustega saadeti Turgot' erru ja tehtud ümberkorraldused tühistati. Tulemusi ei andnud ka järgnevate majandlaste katsed. Lahendus üle pea kasvanud võlgadele leiti viimaks maamaksu kehtestamise näol, mille sisseseadmine nägi aga ette Notaablite kogu kokkukutsumist. Otsusega seegi reformi- projekt tagasi lükata, viis absolutismi Prantsusmaal täielikult kriisi. Absolutistliku valitsemisvormi tulem 17.-18. sajandil oli Prantsusmaale pigem hävitav kui abistav. Võrdväärselt Louis XV poolt armastatud Vana-Rooma ütlusega, et ,,Pärast mind tulgu või veeuputus", võib kirjeldada ka tollast perioodi, mida iseloomustasid ükskõiksed ning hooli-
Talle meeldib puutöö ja hiljem jahipidamine, riigiasjad ei köida. Abielu algaastatel õnnetu. M. Antoinette sukeldub pidudesse ja lõbustustele. Riigi väljaminekud kasvasid, sissetulekud jäävad samaks. Elatakse võlgu. Otsustab ellu viia reforme. Kutsub rahandusministriks Anne Robert Turgot (1727- 1781). Ümberkorraldused olid vajalikud, kuid neid ei mõisteta ja Turgot saadetakse erru. Üleüldise maamaksu kehtestamiseks kutsutakse 1787. aastal kokku Notaablite kogu, mis koosneb ühiskonna eliidist. Notaablite kogu ei ole reformidega nõus ja tekib vajadus üe 175 aasta taas kokku kutsuda generaalstaadid.
Deklaratsioon pidulik avaldus Veto riigipea õigus peatada parlamendis vastu võetud seaduse jõustumine Emigrant Pagulane, majanduslikel, poliitilistel, usulistel põhjustel väljamaale läinud isik Radikaal Põhjalikke abinõude rakendamist taotlev käremeelne isik poliitikas Diktatuur Üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas Terror Vägivald poliitilises võitluses, viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni, hirmuvalitsus Notaablite assamblee kõrgaadlike koondav seisuslik esinduskogu KORDAMISKÜSIMUSED: Mis sai paika IJKÕ deklaratsiooniga? Osa Asutava Kogu aadlitest loobus feodaalsetest õigustest, kaotati teotöö ja teised talupoegade isiklikud kohustused aadlike suhtes. Pärast seda tulid haldusreformid jms. Milline oli Asutava Kogu põhiseaduse kavand? Prantsusmaast pidi saama põhiseaduslik monarhia, kus kuninga võim on piiratud. Seadusandlik
üle. Enamik Euroopa ajaloolasi on käsitlenud Prantsuse revolutsiooni kestusena aja Bastille'i vallutmaisest 14. juulil 1789 kuni Napoleon Bonaparte'i võimuletulekuni 1799. aasta 9. novembril, üksikud ka keisririigi kehtestamiseni 1804. aastal. Kuid enamikus nõukogude ja seetõttu ka Ida-Euroopa ajalookäsitlustes tähistab revolutsiooni lõppu hoopis jakobiinide diktatuuri kukutamine 27. juulil 1794. Mõned lääne ajaloolased on ka välja pakkunud, et revolutsioon algas juba 1787. aastal notaablite kogu kokkukutsumisega, teised, et alles siis, kui kuningas kukutati. Siiski on jätkuvalt enimtunnustatavad piirdaatumid 17891799. Nimetuse 'Suur Prantsuse revolutsioon' võttis kasutusele tuntud vene anarhist ja ajaloolane Pjotr Kropotkin oma selleteemalises käsitluses. Sealt kandus see nimi edasi ka Nõukogude ajalookirjutusse, kuigi nimetuse "isa" jäeti mõistagi paljastamata, kuna tolle positsioon ja ideoloogia ei sobinud valitseva korraga.
Kui Louis XIV suri ja troonile Louis XV, kuid ta ei tundnud riigi asjade vastu huvi. Louis XV suri 1774. aastal ja troonile tõusis Louis XVI. Kuid Louis XV oli maha jätnud tühja riigikassa. Uus rahanduse peakontrolör Jacques Turgot arvas, et on aeg hakata ellu viima uusi reforme. Tema kehtestatud viljareformist puhkes jahusõda, kuna viljasaak oli 1774. aastal kehv. Ta saadeti erru ja kõik ta reformid tühistati. Riigi võlad oli kasvanud nii suureks, et 1787. aastal kutsuti kokku Notaablite kogu. Kuid see lükkas reformiprojekti tagasi, kokku tuli kutsuda generaalstaadid. 8. PRALMANETARISMI ARENG INGLISMAAL 17.- 18. SAJANDIL Inglise parlament kutsuti kokku 1265. aastal. See koosned alamkojast ja lordide kojast. Vaatamata suurtele konfliktidele ja kodusõdadele, oli inglismaa eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile ja hiljem isegi tervele maailmale. 1603. aastal sai Inglismaa valitsejaks James I, kes oli kasvanud Sotis ja tal oli raske inglasi mõista
majandust stimuleerida suurte riigipoolsete kulutuste tegemisega, mis tema lootuse järgi pidid motiveerima tootmist ning seega suurendama ka sissetulekuid. Kuid et kulutuste suurenemine tõstis tunduvalt maksukoormust ning rahvas muutus üha rahulolematumaks, pidi Calonne peagim otsima uusi võimalusi. Selleks otsustas ta viia läbi Turgot' poolt üritatud reformid. Kuid taas põrkuti aadelkonna vastuseisule. 22. veebruaril 1787 kutsuti kokku Notaablite Kogu, kuhu kuulusid riigi silmapaistvaimad ülikud. Calonne, püüdes näidata, et teisi võimalusi pole, avaldas neile riigieelarve tegeliku seisu, mis oli tunduvalt hullem Neckeri-aegsest. Seepeale süüdistati teda raiskamises ning saadeti erru. Uueks riigi finantside juhiks sai piiskop Etienne Charles Loménie de Brienne, kes püüdis nüüd omakorda reforme läbi suruda, samuti tõsta makse. Notaablid olid nendele ikka vastu, kuid
Rahanduse peakontrolöriks sai uuendusmeelne Jacques Turgot. 1) soovis saada viljakaubanduse vabadust. 2) Kaotada kõrgklassi maksuvabadus. 3) Rahvale leiva garanteerimist riigi poolt. 4) Tahtis kaotada talupoegade teeehitamise kohustust.(talupojad pidid kõik Prantsusmaa teed ehitama ise) 5) Kaotada feodaalsuhted, sest nad takistasid turumajanduse arengut. Kuna paljud protesteerisid Turgot uuenduste vastu, siis saadeti ta erru ja reformid tühistati. Kokku kutsuti notaablite kogu(tähtsaimad isikud riigis), et kehtestada üldine maamaksu kohustus, kuid see ei õnnestunud. Riik oli pankrotis ja kokku tuli kutsuda generaalstaadid. Järgnes Suur Prantsuse revolutsioon, kuninga kukutamine ja vabariigi loomine. Absolutism 1) monarh püüdis seaduslikult moodustatud võimuorganid maha suruda. 2) Kuningad lähtusid jumaliku õiguse postulaadist. Rõhutasid oma võimu jumalast antud seaduslikkusest.
5 Andrea Giardina, Vana-Rooma inimene, tõlk. Kattri Ezzoubi (AS BIT, 2004), 34. 6 Andrea Giardina, Vana-Rooma inimene, tõlk. Kattri Ezzoubi (AS BIT, 2004), 35. 7 Andrea Giardina, Vana-Rooma inimene, tõlk. Kattri Ezzoubi (AS BIT, 2004), 35-37. 2 Vabariigi ajal ei nõutud enam ühegi seadusega vastavat päritolu (et isa oleks olnud senaator või riigiametnik), kuigi tegelikus elus sellega ikkagi arvestati. „Uutel inimestel”, notaablite poegadel ja lihtsatel ratsanikel, oli tunnistatud õigus kandideerida kõrgetesse riigiametitesse – ning Mariuse (157 eKr - 16. jaanuar 86 eKr, Vana-Rooma riigiametnik ja sõjväelane8) ja Cicero (3. Jaanuar, 106 eKr – 7. Detsember, 43 eKr, Vana-Rooma oraator, riigiametnik, poliitiline filosoof ja jurist9) eeskujul isegi kõige kõrgematesse. Augustuse valitsusajal nad enam kõrgemateese riigiametitesse ei pääsenud: need reserveeriti vaid senaatorite poegadele.10
Henry VIII. 1509-1547 valitses. Saavutas suure võimu. Humanismiideed, renessansskultuur. Esimene naine Katariina, Aragoni printsess. Teine Anne Boleyn. 1529 löödi lahku Roomast. Ja siis lahutas veel ja võttis veel naisi. Thomas More. Humanist, ,,Utoopia," kirjeldab reisi, eraomanduse puudumine, ühisomand, kõikidele kohustuslik töö. Patriarhaalne perekond. Utoopiline sotsialism. Ususõjad Prantsusmaal Hugenotisõjad, ususõjad. Enam ei kutsutud kokku generaalstaate, vaid Notaablite Kogu. Kuningavõimu piirasid ainult kohtuasutused parlamendid. Eriti tähtis oli Pariisi parlament. Maksukoormuste suurenemine. Rahvuslik gallikaani kirik, mis allus küll Rooma paavstile, kuid korraldas siseelu iseseisvamalt kui teiste maade kirikud. Pragmaatiline sanktsioon võttis paavstilt õiguse piiskoppe ametisse määrata. Puudusid vastuolud kiriku ja kuninga vahel. Ometigi olid sotsiaalsed pinged. Protestantism levis linnakodanluse, käsitöölaste seas. Katolliklasteks jäid
1781. aastal avaldas ta riigieelarve trükis, lootes, et see paneb valitsevaid ringkondi mõtlema, kuidas olukorda parandada, kuid selle asemel tekitas see skandaali, mille järel Necker sunniti lahkuma. Varsti sai uueks majandusjuhiks Charles Alexandre de Calonne, kes püüdis majandust stimuleerida suurte riigipoolsete kulutuste tegemisega, mis tema lootuse järgi pidid motiveerima tootmist ning seega suurendama ka sissetulekuid. 22. veebruaril 1787 kutsuti kokku Notaablite Kogu, kuhu kuulusid riigi silmapaistvaimad ülikud. Calonne püüdis neid veenda, et majandusreformid on möödapääsmatud ning pehmendada nende maksustamist sellega, et nimetas selle "annetuseks", kuid ülikud polnud sellest endiselt vaimustuses ning nõudsid kriisi lahendamist teiste vahenditega. Calonne, püüdes näidata, et teisi võimalusi pole, avaldas neile riigieelarve tegeliku seisu, mis oli tunduvalt hullem Neckeri-aegsest. Seepeale süüdistati teda raiskamises ning saadeti erru.
majandust stimuleerida suurte riigipoolsete kulutuste tegemisega, mis tema lootuse järgi pidid motiveerima tootmist ning seega suurendama ka sissetulekuid. Kuid et kulutuste suurenemine tõstis tunduvalt maksukoormust ning rahvas muutus üha rahulolematumaks, pidi Calonne peagim otsima uusi võimalusi. Selleks otsustas ta viia läbi Turgot' poolt üritatud reformid. Kuid taas põrkuti aadelkonna vastuseisule. 22. veebruaril 1787 kutsuti kokku Notaablite Kogu, kuhu kuulusid riigi silmapaistvaimad ülikud. Calonne püüdis neid veenda, et majandusreformid on möödapääsmatud ning pehmendada nende maksustamist sellega, et nimetas selle "annetuseks", kuid ülikud polnud sellest endiselt vaimustuses ning nõudsid kriisi lahendamist teiste vahenditega. Calonne, püüdes näidata, et teisi võimalusi pole, avaldas neile riigieelarve tegeliku seisu, mis oli tunduvalt hullem Neckeri-aegsest. Seepeale süüdistati teda raiskamises ning saadeti erru
· Herstog Alba saadeti korda looma Hispaania poolt · Vastati gööside ehk partisanide rünnakuga · Provintsid kuulutavad end Hispaaniast sõltumatuks, 1581 moodustatakse Ühendatud Provintside Vabariik (tuntud suurima provintsi järgi Hollandina) · Hollandi kuldajastu õitses kaubandus, ka alamkihtidel oli kõrge elatustase, tugev Hollandi laevastik, kunstnikud Rubens, Rembrandt PRANTSUSMAA (tugev monarhia, generaalstaadide asemel Notaablite kogu, Pariisi parlament kohus): · Algul reformatsioon ei mõjutanud, kuna kuningal oli õigus nimetada ametisse piiskoppe (Francois I ja paavsti konkordaat) ja abte ning seega ei sõltutud paavstist kuigi palju · Peamiselt levis kalvinism (hugenotid) · Katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele (Katarina de Medici regendivalitsuse ajal) tagajärjeks hugenottide sõjad
Teisalt lubas aga Elizabeth trooni pärandada Mary pojale James VI. § 34 USUSÖJAD PRANTSUSMAAL 16. ja 17. saj olid Prantsusmaal kodusöjad, mis on ajalukku läinud ususödadena vöi hugenoti södadena., tegelikult oli dede pöhjusteks kuningavöimu töus ning refermatsioon. Prantsusmaal tugevnes monarhia Francois I valitsusajal (1515-1548). Enam ei kutsutud kokku seisuste esindust generaalstaate, nende asemel käis vajaduse järgi koos kuningate määratud isikute kitsas ring Notaablite Kogu. Mönevörra piirasid kuningavöimu ainult kohtuasutused parlamendid. Eriti tähtis oli Pariisi parlament, mis pidi kuninga antud seadusaktid registreerima. Varem ei pidanud nad köik registreerida, kuid nüüd pidid, kuigi kuningas oli ise kohal. Olid ka röövsöjad, nt Itaaliasse, mis löppesid 1559. aastal. KUNINGAS JA KIRIK Prantusumaal oli loodud rahvuslik gallikaani kirik, mis allus küll Rooma paavstile, kuid korraldas oma siseelu iseseisvamalt kui teiste maade kirikud.
o Kavatses sisse seada kohaliku omavalitsuse o Edikt viljakaubanduse vabaduse kohta o Tekkisid rahutused (jahusõda) mis oli tingitud Turgot'i viljasaagi reformiga o Edikt talupoegade teetegemise kohustuse kaotamisest o Edikt tsunftisunduse kaotamine käsitööaladel · Kuningas saatis Turgot'i erru sest liiga palju tüli tekkis o Reformid tühistati · 1787 kogunes Notaablite kogu, et kehtestada üldist maamaksu o Kogu lükkas reformiprojekti edasi · Absolutism oli kriisis ja kokku tuli kutsuta taas generaalstaadid Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil Parlament 17.saj algul · 1265 kutsuti esimest korda kokku parlament · Koosnes kahest kojast: o Alamkoda mille valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi o Lordide koda millel olid ülemkoju funktsioonid · Parlamendi õiguste ümber puhkes võitlus
jättis oma poja JamesVI troonile. Maryle pandi valve peale, katoliiklased tahtisd teda troonile panna, kuid see plaan nähti läbi ja Mary hukati. 34.Ususõjad Prantsusmaal: Ususõdade tagapõhjaks olid kuningavõimu tõus ja reformatsioon. Prantsusmaal tugevens monarhia oluliselt juba 15.saj lõpul, eriti aga järgmisel sajandil Francois I valitsusajal. Enam ei kutsutud kokku seisuste esindust vaid nende asemel käis vajaudse järgi koos kuninga määratud isikute kitsas ring Notaablite Kogu. Mõnevõrra piirasid kuningavõimu ainult kohtuasutused parlamendid. Märgatavalt suurendasid maksukoormust kuninga ettevõetud röövsõjad. Kuningas ja kirik: Prantsusmaal oli rahvuslik gallikaani kirik, mis allus küll Rooma paavstile, ent korraldas oma siseelu iseseisvamalt kui teiste maadekirikud. Kuninga ediktiga 1438.aastal väljakuulutatud pragmaatiline sanktsioon võttis paavstilt õiguse Prantsusmaa piiskoppe ametisse määrata. Francois I sõlmis 1516. aastal
Rahanduse peaprokuröriks määrati J. Turgot. Tema sundis kuningat alla kirjutama ediktile viljakaubanduse vabaduse kohta. Leivapuudust pidi vältima vabakaubanduse kõrvale loodud riiklik süsteem, et riigiametnikud sõlmisid riigikassast eraldatud summasid kasutades lepinguid linnade varustamiseks. 1774 a. oli kehv viljasaak ning mitmel pool tekkisid rahutused, mida tuntakse jahusõja nime all. Kui torgot saadeti erru, siis kõik reformid tühistati. 1787 kogunes Notaablite kogu, see kogu lükkas maamaksu reformi tagasi ja absolutism oli jõudnud kriisi ning kokku tuli kutsuda generaalstaadid. Bojaaride Duuma ja prikaasid. Mihhail Ramonovi valimine Vene troonile - segaduste aja lõpp, tsaarivõimu taastamine. Tugevnes keskvõim. Ametlikult riigi kõrgeim võimuorgan Bojaaride Duuma, kus mõjukaim osa sugulastel. Kutsus duuma kokku välis-, sõjaväeasjades nõu saamiseks.17saj. oli vana Boj.Duuma muutnud vähe efektiivseks
Louis XVI lõppvaatus · Päris laostunud ning pankrotiäärel oleva riigi · Seisu üritati parandada kiirete reformidega · Rahandusminister Turgot · Üritas riiki üle viia turumajandusele · Samuti kasutada ära tööstuslikku pööret. · Reformid ebaõnnestusid enamikes valdkondades · Tekkis oht rahvaülestõusudeks · Väljapääsu nähti parlamendi kokkukutsumises · Üritati kõrvale hiilida Notaablite kogu kogunemisega · Oli kõrgetest aukandjatest koosnenud nõuandev organ · Taheti läbi suruda maksutõstmise projekti, ebaõnnestus · Generaalstaatide kokkukutsumine mais 1789 Euroopa enne suurt revolutsiooni 1600-1789. Venemaa 1613-1796 · Tagasivaade · Tänane venemaa sai alguse Ivan III valitsemisega · Oli moskva suurvürst · Lõpetas tatari-mongolite 240 aastar kestnud ikke · Esimene tsaar oli Ivan IV julm(1547-84)
Inglise katoliiklased püüdsid Maryt vabastada vandenõu avastati Mary anti erikohtu alla ning 1587. aastal mõisteti tapalavale. Elizabeth lubas trooni pärandada Mary pojale Jamesile. 34. USUSÕJAD PRANTSUSMAAL · 16.saj. Prantsusmaa kodusõjad. · Monarhia tugevnes Francois Esimese valitsusajal(1515-1548). · Ei kutsutud kokku generaalstaade; nende asemel oli kuninga määratud isikute kitsas ring Notaablite Kogu piirasid ainult kohtuasutused parlamendid. · Tähtis Pariisi parlament pidi kuninga antud seadusaktid registreerima. Kehtis kõikide aktide registreerimise kohustus, kui parlamendi istungil viibis kuningas isiklikult. · Märgatavalt suurendasid maksukoormust kuninga ettevõetud röövsõjad 16. sajandil Itaalia vallutamiskatsed. Itaalia sõjad lõppesid 1559. aastal. KUNINGAS JA KIRIK
aastast. Tema reformid hoida kokku õukonna pealt, pikaajalised laenud, mis lükkasid kriisi edasi. 1781.a avaldas ta riigieelarve trükis, mis tekitas skandaali ning Necker sunniti lahkuma. Calonne püüdis majandust stimuleerida suurte riigipoolsete kulutuste tegemisega, mis pidid motiveerima tootmist ning suurendama sealjuures sissetulekuid rahvas muutus üha rahulolematumaks. 1787 kutsuti kokku Notaablite kogu (ülikud). Calonne püüdis neid veenda, et majandusreformid on möödapääsmatud, näidates lõpuks ka riigieelarve seisu mis oli hullem kui kunagi varem, kuid seepeale süüdistati teda raiskamises ning saadeti ka tema erru. Uueks riigi finantside juhiks sai piiskop Brienne, kes püüdis omakorda reforme läbi surunda, tõstes samuti makse. Notaablid olid nendele ikka vastu,
aga reformijärgsel aastal kehv ja hinnatõuse seostati Turgot reformidega rahutused. ° Reformid põrkusid privilegeeritud seisuste ja tsunftimeistrite vastupanule ja vähem kui kaks aastat pärast reformide algust saatis kuningas Turgot erru. Kõik reformid tühistati. Tulemusi ei andnud ka teised rahanduse peakontrolöride katsed. Võlgade kustutamiseks nähti väljapääsu maamaksu kehtestamises. Selle läbiviimiseks vajati aga ühiskonna tippude nõusolekut. 1787. kogunes Notaablite kogu, kuhu kuulusid kuninglikud printsid, peapiiskopid, piiskopid, suuremate linnade meerid jne. See kogu lükkas reformiprojekti tagasi. Absolutism oli jõudnud kriisi ja kokku tuli kutsuda generaalstaadid. INGLISMAA 2.Puritanism kapitalistliku ühiskonna mõttelaad Inglismaal 17. sajandilpalj Anglikaani kirik, mis ei allunud Rooma paavstile, tunnistati ametlikuks. Katoliiklaste vastupanu püssirohuvandenõu.
jahipidamine; riik, mis oli suurtes võlgades oli vaja reformi rahanduse peakontrolör Jacques Turgot majandusteadlane - suured reformid - feodaalide privileegide kaotamine - aadlike ja vaimulike maksuvabaduse kaotamine - kohalik omavalitsus - viljamüügi ümberkorraldamine jahusõda, leivapuudus, nälg - tsunftisunduse kaotamine Reformid ärritasid paljusid, kuningas saatis ta erru, reformid tühistati. Notaablite kogu 1787 taheti kehtestada üldist maamaksu, lükati tagasi, kokku tuli kutsuda generaalstaadid. Marie Antoinette 1755-1793 Louis XVI naine, Maria Theresia laps, armastas luksust, rõivaid, soenguid, juveele, lõbustusi 43.Parlamentarismi areng Inglismaal Parlament 1265 I korda kokku kutsutud Kuningas pidi parlamendiga arvestama Alamkoda selle valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi Lordide koda ülemkoda Eeskuju kogu Lääne tsiv-le ja hiljem maailmale
Prantsusmaa revolutsiooni eelõhtul 2. Minister Necker (1776-1781) avalikustab riigi meeletu eelarvedefitsiidi ja kaotab seejärel oma koha ... Võetakse tagasi 1788 · Prantsusmaa osalemine PA vabadussõjas kasvatab ohtlikult riigivõlga · PA edu oma vabaduse saavutamisel tugevdab Prantsusmaal absolutismi kriitikat · Jätkuv majanduskriis, rahutused, näljahädad. Generaalstaatide kokkukutsumine 1789 · Nõutakse riigipäeva = generaalstaatide kokkukutsumist · Notaablite kogu 1787: ei anna tulemusi · 1788 Prantsuse riigi pankrot · Olukorra lahendamiseks nõustub Louis XVI kokku kutsuma generaalstaatid · Äge ja radikaalne valimisvõitlus · Kolmanda seisuse esindajate arvu kahekordistatakse , kuna Necker usub , et nemad toetavad maskureformi. Generaalstaatide delegaadid · Esindajad: aadel 300, vaimulikud 300, III seisus 600 · III seisuse esindajad: 1
Kultuuris nimetatakse tema valitsusperioodi kuldseks ajastuks(,,Shakespeare"). USUPROBLEEMID SOTIMAAL: Soti mägismaal säilisid vanad suhted, mis olid aluseks katoliiklusele, kuid Lõuna-Sotimaal arenes kaubavahetus Euroopa riikidega ning sinna jõudsid ka reformatsiooni mõjud, mis lõhestasid Sotimaad. Elizabeth I lasi tappa Mary Stuarti ning trooni päris Mary poeg. REFORMATSIOON PRANTSUSMAAL: - Kuningavõim tugevnes 16. saj. algul. Vähesel määral piirasid võimu Notaablite kogu ja parlament(kohus). Riigikirik oli Roomale alluv, kuid suure iseseisvusega gallikaani kirik. Kuninga suhted paavstiga olid head. Protestantlus hakkas levima eelkõige ühiskonna poliitiliste ja sotsiaalsete pingete tõttu. - 1520. a. jõudsid Prantsusmaale Lutheri ideed, kuid kirik võitles teravalt nende vastu. Rohkem poolehoidu leidis kalvinism, mis alates 1540. aastast hakkas Lõuna-Prantsusmaal kiirelt levima. Sealseid kalviniste nimetati hugenottideks(vandeseltslased). Nad jagunesid
annaabi.ee 
