Ehituskonstruktsioonise projekteerimise alused
mille suurus konstruktsiooni kasutusea vältel tõenäoliselt vaheldub
(näiteks alalised kasuskoormused), kasutatakse kahte normisuurust -
ülemist (Gk.sup) ja alumist (Gk.inf). Muudel juhtudel piisab ühest
normisuurusest (Gk). Alaliskoormuste normisuurusi on käsitletud EPN 1
osas 3.
(4) Tavaliselt, kui variatsioonitegur V = 0,1 , Gk.sup ja Gk.inf erinevad
vastavast keskmisest väärtusest ~ 30 % võrra.
(5) Enamikel juhtudel võib konstruktsiooni omakaalu väljendada ühe
normikoormusena, mis leitakse nimimõõtmete ja keskmise tiheduse
kaudu.
(6) Muutuvate koormuste normisuuruseks (Qk) võib olla:
· koormuse suuruse ülemine piir, mida etteantud tõenäosusega ei ületata
või alumine piir, mida etteantud tõenäosusega ekspluatatsiooni ajal ei
saavutata;
· koormuse etteantud suurus (nimisuurus).
Muutuvate koormuste normsuurusi on toodud EPN 1 osades 4...6.
(7) Vee kaalust tingitud koormused leitakse vee nivoo kaudu, võttes
arvesse nivoo võimalikke kõikumisi.