Tammsaare "Tõde ja õigus"
norimist. Ta ässitas isegi enese pojad naabrite vastu. Vahel siiski tundub, et Pearu polegi nii
egoistlik, vaid üsna heatahlikult nõus vaenlasega ära leppima. Hiljem selgub aga, et mees ei
mõelnudki seda nii tõsiselt, vaid tegutses nii selleks, et kirikusse minekuks end pattudest
puhtaks pesta. Pearu kujutab enda tegelaskujuna tõelist eestlast, kes on ainult enese heaolu
peal väljas.
Andrese ja Pearu erinevused põhjustavad nende vahel palju tüli norimisi ja kohtus
käimisi. Seal käidi tegelikult ainult pisiasjade pärast. Kord oli asi maa piiride panekus, kord
selles, et kellegi rukis oli ära rikutud. Kohtus käisid mõlemad mehed ainult enda õigust taga
nõudmas. Andres püüab seda teha tõega, Pearu aga valega. Kahjuks saab Andres varsti aru, et
õigus ei pruugi alati õiglus olla. Seda juhtub tihti ka inimestega, kes arvavad et neil on õigus.
Hiljem võib selguda, et nad on kogu aeg valet uskunud.