Erni Hiir
filosoofiateaduskonnas.
1940. aasta juulist töötas Postimehe toimetuses.
Suri 27. oktoobril 1989. aastal.
Oli NLKP liige 1944. aastast kuni surmani.
Oli eesti luuletaja ja tõlkija.
Looming.
Esimene luuletus ilmus ajalehes "Postimees" 1918.
Järgmisel aastal avaldas koos A. Kivikaga värssbrosüüri
"Ohverdet konn" ja ainult kaantest koosneva "Täieliku
teoste kogu" I-II.
Sai kirjanduselus tuntuks kui noorpoeetide esivõitleja ja
"siurupiitlaste" vastase "noorurite" bloki juhte.
Hiire esikkogud "Arlekinaad" (1924) ja "Huhu
merituulen" (1924) on raamatud, mille poeetika põhineb
häälikusümboolikal ja instrumentatsioonil.
Hiire loomingu tipuks lugeda tema 1920. aastate
värsikogusid "Lemmiklaulud" (1926), "Meeri-Maria-Mari"
(1926) ja "Puhtevird" (1927).
Luuletused.
Põhitemaatika:
Aastaajad
Sõda
Loodus
Meri
Kujundid
Kasutab oma loomingus palju võrdlusi,
retoorilisi küsimusi ja epiteete
Häid tsitaate.
annaabi.ee 
