Soojuskiirgus
kemoluminestsentsiks. Viimase alamliigiks
on bioluminestsents - mõnede organismide helendumine, tavaliselt liigisisese signalisatsiooni
eesmärgil. Kui siia lisada veel teatud ainete võime valgust "salvestada", st. pärast valgustamist
jätkata kiirgamist teatud aja vältel (nim. fosforestsentsiks, kuna nähtust täheldati kõigepealt
fosforiühendite juures), ongi looduslik luminestsents ammendatud. Tehnika tunneb aga veel
mõnesid luminestsentsi alaliike. Näiteks noortemoes tooni andvad erksad värvid põhinevad
fotoluminestsentsil e. fluorestsentsil (viimane nimetus tuleneb asjaolust, et nende ainete hulgas on
rohkesti fluoriühendeid). Eriti hämaras valguses silma torkav helendumine on põhjustatud nende
värvainete omadusel teisendada kogu temale langev kiirgus kindlasse spektrivahemikku. Seejuures
kehtib (kvantmehaanika) seadus, et neeldunud valguse lainepikkus peab olema väiksem kiirguva
omast