A.Puškini "Jevgeni Onegini"
Arvamus tema kohta oli: ,,..tark meeldiv noormes igati."
Jevgeni sukeldus varakult seltskonnaellu. Talle said osaks kõik lõbustused. Onegini ,,päev"
lõppes varahommikul. Teda ei huvitanud eriti teatrietendused, pigem daamid ja nende riietus,
ka ise riietus ta väga peenelt. Nii lõbutsesid ja elasid paljud aadlinoored. Onegin pettus
sellises elus, muutus lõbustuste suhtes ükskõikseks, tundis igavust, teda surus
,,spliin"(tüdimus vms), isegi lugemine ei huvitanud enam noormeesr. Vaheldust Onegini ellu
tõi siirdumine maale, kuid peagi tüdines ka looduse ilust. Naabritega ei suhelnud, kuna nägi
nende tühisust.
Jevgeni Onegin sõbrunes Lenskiga sellepärast, et teda köitis Lenski tulihingelisus. Lenski oli
ka targem kui teised naabrid.
Kuna Onegin oli noorena paljusid neide armastanud, oli ta armastusestki tüdinenud. Seepärast
ei mõistnud ta Tatjana armastuse suurust ning solvas teda.