ning laulsid veel mitu suurepärast laulu. Eriti tore oli see, kui nad lõpu poole ennast eesti keeles tutvustama hakkasid ja üks meestest rääkis, et Aba Taano tähendab eesti keeles number viite ja seejärel lugeski viieni. Ma pole Aafrika muusikat kunagi varem kuulanud ega oma sellest ka ettekujutust. Võib-olla mõnes filmis on pärismaalased trummipõrina saatel tantsinud ja laulnud. Arvasin veel, et kui vokaalansambel, siis võiks neid võrrelda Noorkuuga. Aga Aba Taano on hoopis teistsugune. Teistsugused on nende zestid, kõla, väljendus ja liikumine. Nende lauluoskus on suurepärane. Jäin kontserdiga väga rahule, see ületas kõik mu ootused.
andis nelja aasta jooksul välja 2 albumit ,,Meile meeldib" ja ,,Sünnipäevaplaat". Iseenda täiustamise kõrval võeti eesmärgiks anda väljund noortele vokaalmuusikutele ning süvendada vokaalmuusika kultuuri Eestis ja nii hakati korrladama laulukonkurssi ,,Estvocal". Nüüdseks on konkurss laienenud rahvusvaheliseks ning annab seega eesti noortele võimaluse võtta mõõtu oma konkurentidega välismaalt. 2003. aasta sügisel lahkus ansamblist bassilaulja Valmar Saar ja Noorkuuga liitus Remi Teras. Kontsert, millest minul õnnestus möödunud aastal osa saada, toimus ansambli ühistuuri raames. Külastati Eesti kahteteist väikelinna. Kontsert leidis aset aasta viimasel kuul ja seetõttu oli kontsertkavva pandud ohtrasti jõululaule, mis südame soojaks tegid. Viisik esitas oma laule ilma muusika saateta (-acapella). Ansambli liikmed on noored mehed, kes teavad, mida teevad. Nende lauludel on alati mingi iva sees ning laulud kõlavad puhtalt ja harmooniliselt.