Karl Ristikivi Arutlus, luule analüüs
luuletuse lõpus toonis autor ,sellest et lootus jääb püsima alati ja et Eesti rannik muutub
taas kunagi värviliseks ja kauniks.
Luuletused kodumaast oli Karl Ristikivil ainult üks põhiteema sisu ,teine luuletuse sisu
on kindlasti luuletajal seotud ajaga.Ajaga seotud luuletused olid suunatud pagulusele ja
elu mõttele,luuletused ,,Minagi olin arkaadia teel" ja ,,Meie juured ei ole lapsepõlves" on
suunatud elu mõttele ja paguluse, esimene luuletus räägib noorkust,kes otsib oma teed elus ja
püüab liikuda mööda seda rada,kuid see ostub talle võimatuks,kuna elu ja aeg on muutunud
ja see tee,mida mööda see nooruk kõndis on nüüd kadunud tal käest ja ta ei tea keda selles
süüdistada ka saatust või ennast?
Teise luule põhisisuks on,sellest et pagendatud eestlased on sõitnud mööda maailmat laiali ja et
ainult sellisel viisi saab kasvada Eesti kirjandus ja kultuur.Autor viitab selles luuletuses ka