Inimesed kasutasid kivist, luust, puust ja sarvest esemeid. Need olid paremini töödeldud kui mesoliitikumis, samuti ilmusid uued täiustatumad töö- ja tarberiistad. Tegeldi küttimise, kalapüügi, algelise loomakasvatuse ja maaviljelusega. Neoliitikumi algust märkeerivaks nähtuseks peetakse Eestis keraamika kasutuselevõttu. Eesti neoliitikum jaguneb 4-ks arheoloogilis-kultuuriliseks etapiks: o Narva keraamika o Tüüpiline keraamika o Hiline kammkeraamika o Noorkeraamika kultuur Kivitöötlemiseks kasutatud tööriistadest on kõige sagedasemaks leiuks lihvimiskivid. Sageli on töö- ja tarbeesemeid tehtud luust ja sarvest. Rohkesti on leitud mitmesuguseid naaskleid ja teravikke. Raieriistad, silmata kivikirved ja -talvad, on tehtud valdavalt mitmesugustest kristalsetest kivimitest, kammkeraamika perioodidel ka kiltkividest ning luust ja sarvest. Luust on tehtud ka peitleid, mis on talbadest kitsama tööteraga
Selle teooria kohaselt leidus algkodu, mis asus Uuralites, kus kõneldi algkeelt ja kui seal algkodus rahavaarv kasvas, toimus rahva lahknemine ning tänu laiali asumisele muutus ka keel ja toimus jagunemine. Rahvad läksid nii läände kui ka itta ning kõige kaugemale läände jõudsid tänased ungarlased, kes said mõjutusi ka türklastest. Vanem teooria seostas eestlaste tulekut kammkeraamika kultuuri tekke ja levikuga ning sisse rändega Eestisse. Vanema teooria järgi peeti noorkeraamika rahvaid, vaid lätlaste ja leedulaste esivanemateks ning ka kundakultuuri rahvaid ei seota eestlastega. -) Uuema teooriaga tuli välja Kalevi Viik 1980. aastatel ning Eestis oli selle teooria propageerijaks just Ago Künnap. Idee oli see, et jääajal oli jääserva äärsetesse aladesse kogunenud elama grupid inimesi (üks asus Ukrainas, teine Pürenees) ning vähemalt ühest grupis kõneldi soome-ugri keelt ja jääaja lõppedes liiguti põhja suunas ning asustati väga
matmiskombed- asulast väljaspoole, kägara-asend, vb kardeti surnuid europiidid, tulid lõunapool balti rahvaste esivanemad (lätlesed, leedulased, väljasurnud preislased) Eesti rahva etnogenees 1950ndatel kolme laine teooria Kolm erinevat sisseränelainet: Kunda kultuuriga lõunast europiidid: idast mongolliidid kammkeraamike kultuur; lõunast noorkeraamika kultuuriga europiidid. 1990ndatel soomlane Kalevi Wiik ja eestlane Ago Künnap üks laine üle kogu Euroopa soome-ugrilased, algkod tänane Lõuna-Venemaa pidevalt välja tõrjutud ning põhja poole liikunud mööda Dnepri jõge pidi (1600km, Volga jõgi aga 3500km) Daugava lõe läheteni, millest edasi sattuski Liivi laheni geneetik Richard Villemsi uuringu kohasel lätlesed, leedulased ja eestlased on sama rahvas
annaabi.ee 
